Sapphire & Steel - Escape Through a Crack in Time - Shaun O'Riordan 1979Safiir ja Teras oli minu lapsepõlves üks tuntud õudukaseriaal, isa vaatasin vaid mõned episoodid, kuid minust paar aastat vanemad kutid olid kindlad sarja sõbrad. Ega tegelikult ei taibaned algkooliealine mina ega need väheke vanemad sõpsid õieti mis toimub, pigem kasutati sarja nime igatsorti hirmujuttude rääkimise taustana ja sarja endi sisu jäi lihtsalt millekski segaseks mis oli samas ka õudne. Mäletan, et ise jutustasin Bermuuda kolmnurgast aga panin selle episoodi raamidesse, niimoodi õudussarjaga seostades oli mu jutul palju rohkem jumet, kogu lugu laevade ja lennukite kadumisest muutus hirmsamaks kui Safiir ja Teras juhtumit väidetavalt lahendasid.
Mina ei saanud lapsepõlves piiludes kunagi lõplikult aru mis ühes episoodis toimub, kuid väga hirmus oli küll ning see tunne oli isegi nüüd tajutav - kõhekohad üsna meisterlikult välja mängitud ning taustal hargnev sci-fi lugu huvitav. Kuna aga iga hooaeg koosneb kuuest poole tunnisest episoodist ja kokku jutustavad vaatjale ühe põhiloo, siis peale kolmandat episoodi hakkas õuduse ning osasisene ülesehitus end kordama. Alustati igat episoodi sama moodi, toimus kerge pinge tõus, lobiseti taas tühjast-tähjast ning lõpuminutitel pakuti õõvamomenti. Ja niimoodi 6 episoodi järjest, kusjuures teleteaterlik näident toimus vaid naljas stuudiodekoratsiooniga loodud toas. Võib-olla iga nädal uut osa vaadates tunnetad seda õudust paremini, sest eelmise episoodi sarnasus on juba meelest läinud, DVD-lt ühe õhtu jooksul järjest vaadates aga muutus tüütuks. Hea vanakooli õudusulmet pakkuv sari mida soovitan tarbida väikeste annuste kaup, siis säilib pinge paremini. 3/5
Noor Joanna Lumley Safiirina - absolutely fabulous!
16 comments:
Minu arust ajas tagasi rännanud imiku lugu või kummitav raudteejaam olid suht õudsad ikka. Aga noh, see oli siis ja 5-6 aastat tagasi Sub TVst vaadates oli aint veits kõhe, ei enamat. Aga vblla tuleb Safiiri und Terase seiklusi vaadata just pimedatel õhtutundidel? Anyway, tahaks...
L.
See esimene hooaeg oli kadunud vanemate ja kummitava vana maja lugu, raudteejaam peaks järgmine olema. Vaatasin ise pimedal öötunnil ja oli kõhe küll, kuid nagu mainisin hakkas samalaadset hirmumehhaanikt kordama ja hiljem olnud enam õiget mekki.
Eks ma neid vaikselt vaatan ja kindlasti annan ka sinule, ära muretse.
Väga hea sari oli, vaatasin kunagi Soome pealt (mitte Sub TV vaid palju palju varem), mustvalge pildiga ilmselt. Ja õudne ka tundus.
Eks me vaatasime ka Lauriga esmakordselt Soome YLE pealt nii umbes aastal 1982.
Samuti minu kunagine lemmik. Kusjuures mina pidasin seda rohkem ulmekaks. Just stuudio atmosfäär pani asjale oma pitseri, mis mulle meeldis. Samal põhjusel meeldib mulle kunagine inglaste Narnia telelavastus rohkem kui hullvuudi viimased üllitised. Eriefektid olid haledad, aga fiiling oli laes.
sikubilly
Inglaste Narnia televersiooni praakisin aga mina samal põhjusel välja kuigi hiljuti avanes võimalus kaeda. Sama tted läks ka Tripoodid, kuigi lapsena meeldis ka see sari.
Mul inglaste Narniast ainult ülihead mälestused, minu meelest olid päris asjalikud lahendused ja "spetsiaalefektidel" poldka miskit viga, kuigi loomulikult Hollywoodi filmiga tegu polnud.
Tripoodide esimene hooaeg mul hetkel käes, Pronto oma vist, juba paar aastat minu käes.
L.
Tripoodid vaata ära, mis muidu vaest Prontot laenamise jutuga tülitasid!
:)
Eks vaatan kui aega saan. Üldiselt eelistan inglise tubateatrit ja nappe välisvõtteid ikkagi iga ilmaga ameerika sarjadele.
L.
Jänkide sarjad on päris heaks läinud. Vaatan näiteks praegu brittide Life on Mars´i ja ei saa sittagi aru miks sellised kiiduavaldused, täiesti lapsik lollitamise sari ju.
Tuletab mulle meelde seda "ülihead" sarja, Opsi oma vist, mida ma suutsin vaadata kõva 10 minutit. Ka inglise oma oli.
L.
No see oli The League of Gentlemen, ülikõva komöödiasari.
Peale seda sarja on mõiste "ülikõva" (eriti kui see kõlab Trashi suust) kaotanud minu jaoks igasuguse tähenduse.
L.
Mõnel mu blogi lugejal on vastupidi, minu suust kuuldud "täielik saast" on kaotanud igasuguse tähenduse. He he!
Ei süvenenud väga kommentaaridesse, aga nägin et mainiti "The League of Gentlemen". Kellele selline huumor oli mokkamööda, siis soovitan soojalt uut "Psychoville". Mõned samad näod/autorid.
Metsavanale jõudsin juba MSN's soovitada. Ei tea kas hakkas vaatama.
Soovitus vastu võetud, jään ootama kuni DVD mu netiulatusse satub.
Post a Comment