Gaysploitation öelde selle kohta ja hoiatati ette, et mitteühtegi dokumentaalis kuuldavat juttu ei tasu eriti tõsiselt võtta. Jutt aga räägib vaatajale seda kuidas Rock Hudson terve elu püüdis filmirollidesse oma homoseksuaalsust paigutada ja tegi seda nii peenelt, et vaid treenitud gay-radar oli võimeline seda välja peilima. Lihtsurelikele tegi siis lavastajahärra Mark Rappaport asja puust ette ja värvis punaseks, ehk ehitas fiktionaalse kujutluse Rock Hudson´i päevikust ja tema loodus montaažitööst kus kokku lõigutud üle 40-nest filmist pärit katked mis peaksid 8ilmekalt mehe suundumust kuvama. Muidugi on nii päevikutekst kui Roy Harold Scherer, Jr.-i väidetav montaažitöö oma filmide lõikumisel puhas väljamõeldis. Põhimõtteliselt võttis režissöör suvalise lõigu kus kaks mees ühes toas ja väitis, et õhk on homoarmastusest paks, näitas kontekstist väljarebitud ilmeid või lihtlabaselt montaažiga mängides jättis mulje justkui soovitaks öelda midagi otsest. Seda stiilis, et kui Rock ütles a´la "Pane mind nimekirja", siis lõigati viimane sõna välja ning näidati kuidas näitleja juba kuuekümnendatel ütles vastasnäitlejale "Pane mind!". Iga Rock´i samm meeste või naiste seltskonnas oli tõlgendatav kui kapihomo ahistus, iga kord kui mees mõnda teist meest vaatas oli see põletav iha ning iga tühisemgi lause näitleja huulilt lausa karjus: "OLEN HOMO!!!". Suurepärane dokumentaalfilm sellest kuidas saab sitast saia vormida. Kohustuslik materjal kõigile maimikutele, tolkidele ja teistele wannabe moore´idele kelle häbitu dokumentalistika püüab sarnaselt vassida, mängida ja olematule põhjale illusioone luua. Kõige selle juures veel naljakas ning nii uskumatu kui see ka ei tundu - filmiajaloolise taustaga. Huumor ja õppematerjal exploitationkino veidratelt radadelt. 4/5
Narraator Eric Farr oli totally gay.
No comments:
Post a Comment