Friday, January 23, 2009

Chemical Hunger

Fame chimica - Antonio Bocola, Paolo Vari 2003

Screenide ja teksti järgi tundus olevat karm getokas Milaano dope-fiend´dest aga tegelikkuses paljastus keskpäraseks sotsiaaldraamaks mis püüdis peale narkoprobleemide võtta veel luubi alla rassiviha ning töölisklassi õigusi. Suur suutäis ajab suu lõhki sobiks seekord suurepäraselt iseloomustama filmi mis oma laiahaardelisuses jäi pealiskaudseks ega suutnud ühtegi magalarajooni valukohta korralikult presenteerida, peategelaste vähetähtsaid romantilisi suhteid oli see-eest aga liigagi palju. Oli selline noortekas kus töötud milaano päevavargad vedelesid hommikust õhtuni hoovipingil jõude ja siis panid öösiti house´i klubides speedi ning kokat, kaklesid ja lantisid naisi. Eri-hale tundus aga lüke kus filmi jooksul üks noortekamba liikmetest kaamerasse vaatas ja oma koduhoovi probleemidest vaataja jaoks räppima kukkus, seletades riimuva tekstiga seda mida kaamera niigi pildis näitas. Ja polnud veel õige hip-hop´i neegergi vaid NYHC välimusega tüüp, selline wannabee sotsiaalhädades urgitseja ja entusiastlik maailmaparandaja. 2/5
Räppar.

8 comments:

Anonymous said...

Värdjakari


L.

Trash said...

Üpris ebameeldivad tüübid küll. Kui mingi musta tööotsa eest pakuti aha, siis alla 7 euro tunnist ei viitsinud end pingilt püstigi ajada. Samas aga varastasid motorollereid, müüsid kanepit ja sahmerdasid niisama, kuigi kellelgi polnud kunagi pennigi taskus.

Anonymous said...

Tüüpilised antifa-d, vasakpoolsed ja globaliseerumisvastased ühesõnaga.

L.

Trash said...

Ei ei, just tüübid kes arvavad, et kõrvalpingil istuvad töötud mustanahalised immigrandid on need õiged luuserid ja parasiidid, et nemad on ikka kõik ausad töömehed või siis vähemalt korralikud kohalikud.

Anonymous said...

aaa, eesti skinnide-tüüpi tegelased? võta üks ja viska teist
meenub Liba jutt Taani punkidest, kes olid ilged anarhistid ja riigi kui vägivallaorgani vastased. Seda siis kõik ülejäänud päevad kuust, v.a. see päev, kui kõik kambas seisid sotsiaalabi ja toimetulekutoe järjekorras. Pärast hea saadud rahaga õlli ja kanepit osta ja riiki edasi kiruda.

L.

L.

Trash said...

Kuigi üks tüüpidest läheb filmi lõpus skinnide kampa, on tegu ikka suvaliste ossidega, selliste tüüpidega kes meil autopedendust harrastavad, ostan-müün-ja-vahetan mehed on ning nädalavahetusel kohaliku pubi diskol spiidi õllega segamini panevad. Sellised jõmlikud ehitustöölised, autolukksepad ja transamehed.

Anonymous said...

anyway, offtopic, seoses selle skinnijutuga meenus see ammune sündmus kui mingi noormees postis delfisse üleskutse "juudid ahju!", noh viidi siis noormees ja tema arvuti kaposse. kui aeg oli küps ülekuulamiseks sisenes ruumi tõsise olekuga politseinik ja käskis kõik ära rääkida tema sidemetest skinnigrupeeringutega, täpsemalt siis grupeeringuga nimega "winamp".
nimelt olid kapo it-spetsid leidnud tema arvutist sellise kausta nagu "winamp skins".

väidetavalt tõsilugu

Trash said...

Kõlab nagu legend aga hea sellegipoolest, ajas irvitama küll. :)