Ma kuklas tunnen... - Priit Pärn, Olga Marchenko 2007
Ei tea kas on noor kena naine vanamehenässi ahju soojaks kütnud või õpilastele edasiandmisest tühjenenud ideedeanum uut ja värsket täis voolanud, igatahes Priit Pärn on tagasi tugeva tööga. Skeptiliselt alanud vaatamine kus meenutasin härdalt Eine murul aegu, muutus peatselt visuaalsete lahenduste teravmeelseks naudinguks, üks vaimukas moment järgnes teisele ja kuigi oleks võinud ka vahelt ära lõigata, jättis film üldmuljes siiski innustavalt positiivse mulje, oskas kestvale pillerkaarile kaasa võtta küll. Poliitilisest pilast ja otseselt sotsiaalkriitikast hoidumine on teosele vaid kasuks tulnud, absurd ja armastus on kaks kõva märki mis oskasid ka ilma liigse näpuganäitamise ning äraütlemiseta filmi luua. Boonusena diskil olev lühifilm jättis mulje noorte vallatusest, üks hi-hi-hi ja ha-ha-ha kostus nii pildist kui kaadri tagant. 4,5/5
Visand või algidee?
No comments:
Post a Comment