Da zui xia - King Hu 1966Tule joo minuga, ütles Pei-pei Cheng´i mängitud Kuldne Pääsuke maakoha kõrtsis teda varitsevate pättide pealikule ning Naerev Tiiger Tsu Kan siluski vuntse ning istus tütarlapse lauda. Mis peale seda toimuma hakkas ning viisteist minutit kestis oli meeletult ilus. Mul on tunne, et võin ilma kõiki King Hu filme nägemata väita lavastaja erilist oskust kõrtsikakluste kujutamisel, koreograafia on laudade, riisipulkade, kausside, veinimärsside ning istepinkide kasutamisel alati kaunilt sätitud olnud ning põnevuse kruvimisest ei tasu rääkidagi, see on nii peenelt välja timmitud, et lausa õnneohe pääseb huulilt kui taas mõni kangelane kõrtsuksest sisse ja klaasi odavat veini või sõelatöäie nuudleid tellib. Kõik mis edasi juhtuma hakkab on King Hu filmides martial arts´i meistritöö.
Minu suureks pettumuseks muutus aga filmi kenastisätidud võitluskohad lõpupoole järjest nõrgemateks klobimisteks ja põnevuski voolas lahinal välja. Kõiges selles süüdistan alul lõbusa joodiku ning kerjusena paistnud Purjus Kassi kes aga peagi alatult filmi Kuldse Pääsukese käest röövis ning noore neiu püüdlused isiklikuks nõmetsemiseks keeras. Joodikutest kung-fu ässasid on terve Hong Kongi filmiajalugu täis, no kas tõesti siis ei võinud ühele südile neiule väheke ruumi teha. 
SB filmid pole mulle kunagi suurt muljet jätnud kui mõningad nopped välja arvata. Hu filmid on kindlasti üks märk miks nendes vanakooli kaklusfilmides, kus tavaliselt tobe soeng ja kena kaftan on tähtsamad kui hästilavastatud koreograafia või põnev sisu, sobrada ning üksikuid eredaid pärle välja kiskuda. Kuigi käesolev film oli väike solvumine, ei saa siiski wuxia algusaegadele veel selga pöörata. 3/5
Kuldne Pääsuke tuuseldab templiõuel röövleid.
No comments:
Post a Comment