Sunday, May 15, 2011

The Prince of Homburg

Il principe di Homburg - Marco Bellocchio 1997

Noort aadlikku vaevab enne lahingut somnambuulia millest lossiaias virgude mäletab ta unes nähtud ettekuulutust. Magamatuse pingest kurnatud ning seiklushimust kannustatuna võtab ta järgmisel päeval ette otsuse ignoreerida väejuhatuse koosolekul tehtud sõjaplaane ning viib enesele allutatud ratsaväeüksuse ootamatule rünnakule. Mehe vapper pealetung otsustab lahingu saatuse, vaenlane põgeneb ning noort aadlikku tervitatakse kangelasena. Võidust ei joovastu aga vaid väejuhataja kes käseb noore mehe arreteerida ja vangikongi heita ning hommikul määrab sõjakohus mehele lahinguülesannete ignoreerimise eest surmanuhtluse. Algab mitmel tasandil jooksev mäng keevalise nooruki elu päästmiseks.
Võrratu ajalooline film mis demonstreeris ilmekalt aega kui aadlike vaprus pidi taanduma armee disipliini ees ning isiklikud kasud andma ruumi rahvusriigi poliitilistele huvidele. Samas aga oli muutumas ka au mida veel paarsada aastat varem sai raha või muude hüvedega keerata kuidas juhtus, kuid nüüdseks pidi see jääma plekituks, sest ilma au tundeta ei olnud ka aadlikku. Truu ajastupilt kommetest ning tõekspidamistest mis põhinedes näidendil ning omades üsna kindlat tegevuskohaga seotud raami, pakkus ometi määratult palju põnevust. Käsku eiranud mehe looga jooksis paralleelselt veel ka romantikaliin ning kui film osati lõpetada nii maitsekalt neid mõlemaid niite kokku sidudes, siis ei jää muud kui vaid sellele itaalia kombedraamale kiitust jagada. 4,5/5

2 comments:

Anonymous said...

Biitlitki käisivad Hamburgis.
Ja Düsseldorfis oli Eurovisioon.
Saksa värk on tõusuteel. Krautenlauten.
Kuda eurovisioon ka meeldis, kellele hääl läks, miks eesti põrus, analis?

Trash said...

Meeldisid järgnevalt:

Iiri
Soome
Itaalia

Eesti põrus kuna muss tundus ürituse laval mannetu, justkui ilma õige hoota ning lavakujundus ja liikumine oli lasteaialaste jaoks sätitud. Kahju ei ole, las õpivad!