Peale seanssi sõnas produtsent, et filmi sihtgrupiks on nii kümne kuni kolmeteistaastased noored. Olin üllatunud, sest ei oleks ise selle peale mingil juhul tulnud arvates, et Andrew Bond oli püüdnud teha austusavaldust wuxia kinole, keerates selle on oma seebijutuga mõnusasse HK kinoga sobivasse eneseirvitusse, absurdi mis ühtaegu nii on loomulik koostisosa kui ka lagundab žanrifilmi. Sellise eelarvamusega ma kinno läksin ning lõputiitriteni vaatasin ega arvanudki, et peaks miskit suurt teistmoodi olema. Sügavust ei puudutatud, üks-ühele tabada ei suudetud, kuid seal hiina fantasy ja komöödia ääres käidi ära küll ja töötas tuttavlikult.
Kui aga mainiti, et mõeldud noorematele, loksus kenasti omale kohale. Andestasin koheselt paar liigseid sekundeid võtnud kohta, videoefektide asendamise arvutieffektidega ning paar liigselt ülekasutatud klišeelikku nalja, sest noorem filmisõber ei ole mingil juhul nii virisev vaataja kui mina ning igat pisidetaili lahkamisele ei löö. Hea ajaviitekino parajalt veidra ideega, et saada end tutvustada ka Eestist kaugemal. 3,5/5
Üks punn läheb maha kuna näitleja kandis selle räti all aluspükse. Valus möödapanek!
No comments:
Post a Comment