Film oli DocPointil või PÖFF-il ja mitmed vingusid, et jäi nägemata või kiitsid, et nii hea ja järsku saaks uuesti vaadata. Mis faking hea! Suvaline film vaestest inimestest ja nagu teada on vaesed väga igav subjekt. Vaesus on tüütu ja jälk ning normaalne inimene ei taha vaesusest midagi teada, saati veel vaesuse demonstreerimisest filmi vaadata. Ja oleks siis veel tõeliselt vaesed olnud aga ei, kaamera ees olid ju töökohaga inimesed kel päevapalk kõikus 20 ja 25 dollari vahel, selline meie miinimumpalk aga Rios on see raha nii, et virisemiseks justkui põhjust pole. Ometigi tahtsid nemad ka, kõik need libavaesed, peale jumalikku puudutust midagi veelgi enam ja õnneks mõni neist sai ka. Need kes ei saanud, vaid kukkusid peale kuulsusesädet joome, hoorama ning kräkki suitsetama, olid targu dokumentaalist välja lõigutatud, jätmaks muljet justkui oleks iga inimene kellega kunstnikuisand juttu ajas, läbi selle elujärge parandanud. Luuseritest filmitud materjal läks lihtsalt prügikasti.
Eriti masendav oli aga muidugi see, et tüüp ei lasknud maailma suurimal prügimäel jäätmeautodel laadingut sinna või tänna maha puistada, et siis peale sadu tuhandeid koormaid oleks võimalöik satelliidiga üks 12 ruutkilomeetrine portreepilt fotografeerida. See stuudios nikerdamine oli väga jama, aeg oleks kuntnikel fotograafidel laiemalt mõelda, nii öelda kastist väljaspool. Suvaline dokk igavatest inimestest keda pildistas fantaasiavaeguse all kannatav kuulsus. 2/5
"Vik vaata! Ma leidsin su naisele täitsa kasutamata paki tampoone!"
No comments:
Post a Comment