Kaks aastat tagasi vedasin ämma juurde posu filme ja nüüd seal lastega suvitades olen neid tasapisi vaadanud. Eriti isutekitav seal see filmidenautlemine ei ole, sest kui ei viitsi (ja tavaliselt ei viitsi ning ei saa, sest lapsed magavad) elutoa mega-widescreenini arvutist juhtmeid vedada ning põrandal küürutades masina taga helipistikuid vahetada, tuleb filmi vaadata arvutiekraanilt. Mina aga ei ole mingi kompuutergeneratsiooni kutt kes kuvari kaudu harjunud kino nägema ning seetõttu on filmivaatamine üsna pingutav kogemus. Tihti loobun ja tänu sellele ongi paarikümne nimega ports nii aeglaselt kahanenud. Käesolev on aga siiski üks viimastest mis näitab, et olen seda meelega vältinud, jätnud mõne parema pealkirja ees järgmisejks korraks. Ja siis taas järgmiseks korraks. Tegu ei olnud aga halva filmiga, lihtsalt aasia kinos ei ole enam seda külgetõmmet mis aastaid tagasi. Teos koosnes kolmest osast kus kõigis näidati rahatähte ning punases plastikämbris ujuvaid kalu. Viimane stoori võttis kokku varasemad ning pakkus valusat seost kõigi kolme peategelase vahel. Korralik sõltumatu draamalugu, pealtnäha lihtsa sisuga, kuid ajastu ning kombestiku konteksti pannes palju kõnekam. 3,5/5
Tegevuspaigaks Wushan´i väikelinn mis peagi jääb uue tammi ehituse tõttu vee alla.
No comments:
Post a Comment