Cantilena - Metallinn EPCantilena 2010
1. Far Behind Myself
2. Metall Inn
3. Silent Respect
4. Struggle
5. To Die With A Smiling Face
6. W.A.F.
Lae alla - Download
Aasta 1988 ja 89 suve veetsin vanavanemate suvilas ja kuulasin iga päev verandauksed pärani thrash metalit nii, et kogu küla kõlas vihaste riffide ja basstrummi rütmis ning paar korda käidi isegi näppu vibutamas, kästi vaiksemaks keerata või suisa kinni panna. Oli muidugi niisama rocki ja punki kah sekka, kuid need kaks suve olid suurelt jaolt thrash´i päralt. Thrash oli põhiline kütus.
Cantilena viis mind oma EP-ga tagasi nendesse suvepäevadesse, tõi isegi põõsaste ja rohu lõhna ninna ning aias pesitsevate lindude, kes püüdsid Slayeriga sammu pidada, sidina kõrvu. Täielik nostalgiarong minevikku, korralik mats head vanakooli thrash metalit, muusikat mis vaba igasugustest hilisematest tööstushäältest, sündirütmidest ja räppimist meenutavast vokaalist. Lihtsalt vana hea korralik thrash. Puhas ja väge täis, sest tegijad võtsid asja punnitamata, avaldades austus eelkäijatele ning püüdes ka ise raamis väheke liikumisruumi kätte võita. Suured tänud lähevad Cantilenale võimaluse eest nende esikplaati netist tasuta alla laadida ning jääme ootama täispikka, mis thrashbändile kohaselt ei tohiks EP-st palju pikem olla, nii paari-kolme loo jagu. He he! Jõudu ja edu!
Foto pärit bändi MySpace lehelt.
6 comments:
Ove mulle just veidi aega tagasi mängis pohmaleevenduseks Metallinni. Mõnus vanakooli metal on see tõesti mida mehed ajavad.
Ma eile enne magamaminemist põgusalt kuulasin ja see mis kuulsin, võttis küll jala tatsuma.
Eks täna lasen korralikumalt kõrva peale, tundus küll üsna mõnus asi olevat.
Tehes väikest reklaami, võib mehi näha nüüd tulevasel nädalavahetusel Lelle alternatiivil ning 16. august Riias - lähevad kuhugi tühjale lennuväljale Monsteraga tasuta kontserdit andma (teised bändid hetkel teadmata).
Kunagi, kui neil veel plaati väljas polnud, ei osanud neist väga miskit mõelda (ei ole just kontserdite inimene ja üldse meeldib mulle heavy ja power rohkem...), kuid selle albumiga tõusis Cantilena muusikameisterdamine minu silmis ikka mitme pügala võrra.
ehehehehehe, või et power meeldib, seda kuulavad ju ainult nössöd...
Sepale peabki power meeldima, see käib ametiga kaasas.
Läks veelkord mängima.
Post a Comment