Ma ei tea kui palju kaheksakümnendatel sellised videokaameraga linti võetud ja otse VHS-ile pandud filmid jaapanis maksid, kuid arvan, et mitte väga. Just parajalt vähe, et aeg ajalt poest mõni selline õhtuseks ajaviiteks osta, nii umbes nagu Säästuka kassa juurest veerandsajaga mõne kräpp DVD. Mõned neist jaapani videolaine filmidest said isegi kultusteose krooni pähe, tihti küll pigem tänu lavastajate hilisemale edule kinofilme vorpides, kuid üksikud ka seoses uudse ning omapärase sisuga. Käesoleva teos midagi erilist ei pakkunud, kuid sisaldas korralikku kombitsate suhu ja kuhu toppimist, veristamist ning hiigelsuurte lõuapäradega tigu mis kiljuvaid neide mööda maja taga ajas. Hilisemate, nende paariaastataguste, gore lugudele eeskujuks oleminegi oli tunda. 2,5/5
Kummimonstrumi esimene ohver.
No comments:
Post a Comment