Filmiküsitlus - Taavi Tulev

Olen siin seda Filmiküsitluse sarja ikka nii vaikselt püüdnud vedada, et tüütan tuttavaid ja üksik juhtudel inimesi keda ma isiklikult ei tunne, kuid kelle muusika mulle meele järgi on olnud või on siiani. Seekord aga vastas küsimustele noor muusik kelle nime ma küll olen kuulnud, kuid muusikat mitte. Vähemalt teadlikult mitte, sest Tõnso valitud ulmemuusikat on kogumikelt kuulatud ja DJ-de poolt mängitud ning aeg ajalt lastakse seda ka peale kesköötundi tavaraadiojaamadest. Taavi Tulev sattus oma vastustega siia aga kuna minuga võttis ühendust tema hea sõber ja palus, et kui see liiga pealetükiivana ei tunduks, kas saaksin järsku ka Taavile küsimused saata? Muidugi, sest situatsioon kus sõber püüab oma andekat sõpra teistelegi tutvustada, on ju väga lahe. Kes meist ei sooviks hoolivat sõpra, sellist kes sinu muusikast vaimustub ning seda ka teistele kuulata soovitab?

Nimi: Taavi Tulev
Bänd: Wochtzchée, ³He, Hape
MySpace: Wochtzchée
MySpace: Hape
Koduleht: Taavi Tulev


1. Millised filmid sulle muljet on avaldanud, ehk mis on sinu lemmikfilmid?

Kahtlemata on minu lemmikfilmiks Alejandro Jodorowsky taies The Holy Mountain. Seda filmi pole kerge kõigile vaatamiseks soovitada, kuna mitte kõigil pole sellist närvi, et üks suhteliselt raskesti vaadatav film algusest lõpuni läbi vaadata. Paraku ei saa aga seda püha mäe filmi jupiti mitte kuidagi vaadata nii, et point ka kohale jõuaks. Lapsena oli mul hulk lemmikfilme, mis aja möödudes siis vahetusid. Käies teises klassis ning olles seitsmene, nägin ma keset päeva YLE TV 2 pealt Kubriku 2001: A Space Odyssey, mis jättis mulle hea mälestuse - eriti see mitmemõtteline kivitahukas ning see, kuidas tüüp oma kapsliga keset kosmost kuhugi suunas põgenes nähes kiretsevaid värve endal nägu moondumas. Paar aastat hiljem vallutas minu peas esikoha Hitchcock'i Psycho ning peale seda 12 aastaselt Mad Max. Kõik need kolm on omamoodi teistmoodi reaalsusega seisundifilmid ja see mulle meeldib. Tänapäevasematest filmidest ei oska ma sarnaseid filme kindlasti nimetada, mis nendega huvitatavuse ning filmi vaadatavuse poolest võrreldavad oleksid. Väga meeldivad kahtlemata ka igasugused naljafilmid, näiteks peaaegu kõik varasemad Mel Brooks'i filmid ning Cheech&Chong'i esimesed filmid, milles elujõust veel puudust ei tunne. Tean, et paljudele ei meeldi Bondi filmid, mulle aga täiesti sümpatiseerivad - võibolla seepärast, et lapsena sai vaadatud, ja et ma selline heterost tehnikafriik olen, nagu ma olen.

2. Milline oli viimane meeldejääv filmielamus?

Ausalt öeldes, ei tulegi meelde. Looduses on rohkem mida vaadata, kui üheski filmis, mida ma tean, või vähemalt sama palju kui The Holy Mountain'is. Hea on hoida koguaeg silmad lahti ja näha võimalikult palju detaile võimalikult paljudes kohtades. Ühesõnaga, käin aegajalt kuskil looduses, naudin päikesetõusuaegset sillerdavat valgust, hingan värsket õhku ja ongi koguaeg selline tunne, et see võiks olla filmis - nii äge lihtsalt - taimed ja puud ja värvid ja pilved.


3. Mis muusikat viimasel ajal kuulanud oled või julged soovitada?

Kuna ise ma muusikat ei kuula, siis ei oskagi väga soovitada, alati olen õnnelik, kui keegi hea maitsega inimene mulle midagi head kuulata annab. 2002 aastal, ehk siis keskkooli lõppedes jõudis viimane laadung minuni seda muusikat, mida ma praegu peamiselt tean. Hiljem on tekkinud vaid käputäis neid artiste, mis tõsiselt meeldima on hakanud - John Maus ja Ariel Pink ning mõned vanad avastused nagu Kevin Ayers. Mitte enda tehtud muusika asemel eelistan loodushelisid, mida ma siiski samuti ise salvestamas käin.

Tänan Taavi!

Kaader filmist Mad Max.