Filmiküsitlus - Anders Forgotten Sunrise´ist

Alles mõned kuud tagasi jooksin Andersi töökohta üht rariteetset DVD-d ostma, sest neti uuring näitas vaid seal seda ühe viimastest leiduvat. Kuna mul kinno minekuni veel aega, rääkisime lisaks ostuga seotud asjadest veel ka mõnusatest filmidest, ühistest tuttavatest ning black metali taastulemisest. Aeg möödus mõnusalt ning pea aegu oleksin lõpuks Keeduse dokke vaatama hilinenud. Anders tegi DVD-le veel oma töötaja alet, which was nice! Aga mis ei ole nice on see, et mees teeb kiusu pärast kõik oma Beats From The Vault üritused just siis kui mina tööl pean olema. No korra sain käia ja tantsu lüüa aga edaspidi on mees oma pidude jaoks valinud vaid minu töögraafikuga kattuvaid reede õhtuid.

Nimi: Anders
Bänd: Forgotten Sunrise
MySpace: Forgotten Sunrise
Koduleht: Forgotten Sunrise

1. Millised filmid sulle muljet on avaldanud, ehk mis on sinu lemmikfilmid?

Neid filme, mis on muljet avaldanud, on suht palju. Lemmikfilmideks pean aga vaieldamatult enamusi filme, mille taga on 2 David`it ehk David Lynch ja David Cronenberg. Nendega on mul mingi seletamatu keemia. Ma ei saa väita, et nad oleks teinud ainult puhast kulda aga nad on minu jaoks nagu Katatonia ja Dead Can Dance muusikas. Et palju erinevaid teoseid aga kõigile võiks panna maksimum-punktid. Mõnel on lihtsalt maksimum rasvasem kui teisel. Kui ma peaks
välja tooma ühe filmi, mis muutis mu elu ja mis on mu jaoks siiani kõige olulisem linateos, siis see oleks Lost Highway. See oli värav Lynch`i maailma ja mäletan siiani seda, kuidas ma peale Kinomajast välja tulemist ei näinud enam maailma endise pilguga. Nagu esimene happe tripp, mis lööb nagu maailma mõnusalt kõveraks. Justnimelt mõnusalt, sest selle eelmise maailma järgi
enam nagu küll isu ei teki. Pigem on see nagu omamoodi valgustatus või midagi sarnast. kes seda tunnet tundnud pole, mõtlevad praegu, et ma ajan segast aga pohh mul sellest. Mis oli veel friiki seoses Lost Highway`ga, siis enne kui ma filmi reaalselt nägin, nägin ma seda unes. Tegevus toimus mu tolleaegses elukohas Lasnamäel ja loomulikult oli mul osa selles filmis ning teadmine, et see on Lost Highway. Kinos käisin seda 4 korda vaatamas ja usun, et kokku olen seda näinud mõnikümmend korda ja praegu sellest rääkides hakkab kurk kuivama ja on tunne, et tuleb õhtu poole taas ette võtta see film. Paarkümmend aastat varem Lynchi varrukast tulnud Eraserhead võtab mu isiklikus topis vast napi teise postitsiooni. Kahju et selle filmi esilinastumisel ma alles aastane olin, oleks ka tahtnud sel ajal ja kinos sellega esimest tutvust teha. Cronenberg jõudis minuni samuti suht hilja (olin lihtsalt enamuse oma lapsepõlvest ja varasemast noorusest fännanud ainult absurdi komöödijaid Zucker-Abrahams-Zucker tiimi poolt, pool elu oli vaieldammatuks lemmikuks Top Secret! ja siis juba otsa Airplane`id, Hot Shots`id, Naked Gun`id jt.). Tema esimene film, mida teadlikult vaatasin oli, eXistenZ. Film sai kinos läbi....ka lõpukirjad lõppesid.....täis saalis oli vaikus......ja siis tuli meeletu aplaus nagu peale mõnda ooperit. Suht sama tunne oli ka mul ning tundsin end müüdud mehena. Hiljem nägin küll Videodrome`i ning mõistsin, et eXistenZ on Cronenbergil tegelikult paras enda kordamine 20 aastat hiljem aga mis siis. Kuradi hea kordamine. See nagu Lynchigagi.....mees kordab pidevalt end aga kuna see lihtsalt töötab nii hästi mu peal, siis mulle pigem meeldib see äratundmisrõõm kui tekitab negatiivset tunnet. Lisaks neile kahele Cronenbergi filmile lisaksin kindlasti veel Dead Ringers`i. See on jälle selline film, et lisaks sümpaatiale Jeremy Irons`i vastu, jätab see film nii vastiku maitse suhu peale vaatamist, et tükk aega on imelik olla. Sõidab sisse ühesõnaga. Peaaegu et kõigist neist filmidest olen ma pätsanud ka Forgotteni lugudesse jutusämpleid.

Lisaks Lynch`ile ja Cronenberg`ile naudin veel suvalises järjekorras
neid :

Life of Brian
Naked
Stalker (Tarkovsky oma)
Alien
Aliens
Hellraiser
Top Secret!
Shining (Kubrick`u oma)
Pulp Fiction
Funny Games (vanem versioon)
Fight Club
Death at a Funeral
Shaun of the Dead
Snatch
Series 7 (täiesti jaburalt alahinnatud film, mida leiab 15 eeguga mõnest keskusest või Pehki plaatidega koos prügimäelt ;)

2. Milline oli viimane meeldejääv filmielamus?

Lisaks taaskord hiljaavastatud Family Guy multika sarjale, mille lummuses mu viimased kuud veedetud on, on filmidest vast üks meeldejäävamaid olnud Taxidermia. Ka David Lynch`i tütre Jennifer`i Surveillance oli hea. Alice Imedemaal 3D versioon pold ka paha, kuigi eelistaksin endiselt Tõnu Aava loetud varjanti, sest seal on mõõtmeid rohkem kui need nigelad kolm.

3: Mis muusikat viimasel ajal kuulanud oled või julged soovitada?

Viimasema aja suurleid on kindlasti darkstepi duo Broken Note. Pikka aega pold, miski nii läbi raputanud. Eelmisest aastast võtsin sooja tundega ühes Editors`i ning Katatonia viimased albumid. Nüüd ootan keel ripakil uut Brendan Perry albumit (04.04 pilet Nosturi livele ka olemas) ning Abscessi 3 päeva tagasi ilmunud uut albumit. Soovitan juba ette ka neid, sest ma olen kindel et need on super head :) Burzum`i ja Darkthrone`i uut veel ei soovita, sest pole jõudnud kuulata. Johnny Cash`i "värske" album on väga hea. Ka Massive Attack`i Heligoland. 22.03 ilmus ka mu suure iidoli Tom Warriori (ex-Celtic Frost/Hellhammer) uue bändi Triptykon`i debüüt, mis kindlasti jääb igaveseks mu kõrvale. Kuigi jah...kas sellelt olen hetkel vaid paari pala kuulnud, mis on iilgelt head. Rajuma ja industriaalsema mussi poole pealt olid viimasemad leiud Chainreactor ja Le Diktat. Artistid kellel tuleb kindlasti silma peal hoida.

Tänan Anders!

Kaader filmist Lost Highway.