Ermo

Ermo - Xiaowen Zhou 1994

Mul oli aastaid kaks Hiina filmi mida soovisin kangesti veelkord üle vaadata - üks neist oli toosama Ermo ja teine siiani kättesaamatuks täheks jäänud Ho Yim´i Tian guo ni zi - The Day the Sun Turned Cold. Hea vähemalt, et pool soovist täitus ja ega ma suurt piinle, küll kunagi ka teine hiina maaelu realistlikult kujutav draama välja ujub. Ja kui väga täpne olla, siis on teine film keldris videokassetil olemas aga kuna ühe töötava videomaki leidmine on samuti vaevarikas, võib vabalt väita, et see film on siiani minu jaoks kättesaamatuks jäänud. Ermo räägib kena välimusega maanaisest kelle unistuseks on oma perele hankida väikelinna pudupoes müüdav televiisor ja mitte niisama, vaid kõige suuremat värvilist pilti näitav. Selle unistuse täitumiseks võtab ta vastu naabrimehe abikäe kes müüb hea hinnaga ta punutud korvid, sõidutab naist linna turule kodus valmistatud nuudleid kauplema ning hiljem isegi sokutab naise tasuvale tööle restorani. Vastutasuks nõuab ta intiimset lähedust ning kuna Ermo vigastuse tagajärjel impotendiks jäänud abikaasa nagunii naisele seda võimaldada ei suuda, viimane ka nõustub. Hiina maaelu ning linnakära mõningane vastandamine mis väljendub Ermo naiivsuses, kuid suures plaanis lihtsalt üks kena väike filmike kus ühtaegu koos dramaatika ja koomika. Suhtedraama käigud annavad fantaasiale voli ja ette võib kujutada mitut võimalust situatsioonidest välja tulekuks, kuid lavastaja oli valinud neist üpris tagasihoidliku ning see sobis suurepäraselt. Väike film jäi väikeseks armsaks filmiks ning nii oligi hea. 4/5

Keskel on unistuste televiisor.