Ma sain sellest Life on Mars nimelisest lastele suunatud imalast ulmelisest krimisarjast sedavõrd tõsise mürgituse, et süda läigib siiani, kuigi suutsin õnneks tarbida vaid neli episoodi ning õigel ajal rumalusele lõpu teha. Seetõttu oli kohe füüsiliselt valus vaadata paljukiidetud triloogia esimest osa, sest paigutub ju seegi eelpoolmainitud ajastustilistikal baseeruva kergmeelelahutusega ühte kümnendisse - seitsmekümnendate aastate Inglismaale ja kui täpsem olla, siis Yorkshire´i linnakesse kus juba mitmes laps röövitud ning tapetud. Politsei laiutab käsi ja nii võtab uurimise enese südameasjaks kollaniokast ajakirjanik kel küll hoogu, kuid mitte oskust linna õigusmõistjate ning allilma vahel laveerida ning inimeste kavatsusi ette aimata.
Tegemist ühe linnakese korrupeerunud õhkonnaga kus raha võimaldab paljut ning omavolil ei ole piire. Saladused ei toimi, kõik kuritööd on kõigile teada, kuid targu valitakse vaikimine ning vaid peategelane oma naiivsuses üritab patte päevavalgele kangutada, rikkudes sellega üldist rahu. Aga andes ka mängukannina võimaluse kulissidetaguses jõumängus uusi käike ette võtta. Tavapärases mõistes ei toimugi nagu mingit detektiivitööd ega mõrvauurimist ja tempogi on ühe thrilleri jaoks keskmisel kiirusel. Ometigi tuleb teost võtta terviklikuna ning lõpuminutite valguses ka tagasihaarava jõuga, sest alles viimane veerandtund annab aimu kogu varjamise suurusest. Jõududest mis asuvad veel kõrgemal linna kõige tugevamatest. DVD-lt vaadates soovitan tutvuda alternatiivse lõpuga mis küll ei ole parem, kuid erineva versioonina päris teaberikas. 3,5/5
Its a grim up north! - võiks kõlada teose tagline.
No comments:
Post a Comment