Cory McAbee teeb vaatajale juba suure teene sellega, et tema film on täpselt paraja pikkusega, ehk paar sekundit vähem kui tund aega. Ja siis pakub veel lisaks õhkõrna, kuid mõjuvat meelelahutust just sellises sobivas doosis, et õnnis naeratus püsib pidevalt huulil ning kaks korda kümne minuti jooksul tuleb ka naeruturtsatus lisaks. Vahele paar totakat ideed mis vaatamata oma habetumisest ikka ja jälle kreenis meelega vaatajal tuju tõstavad, mõnusa sättinguga animatsiooni ja tõelist meisterlikkust odavate dekoratsioonide ning butafooria kasutuses. Film on klass näitamaks kuidas on võimalik kõigil teha üks korralik ulmeplärtsatus, kui sul on sõpradeks arvutigraafik, animaator ja muusik ning perekonnakokkutulekul veel hunnik sugulasi kes nõus veerand tundi oma süldisöömise ajast sinu kätte usaldama. Ega sa peagi kohe tervet georgelucaselikku eepost valmis väntama, piisab kümnest minutist ja hiljem teisest ning kolmandast ja omades head maitset lisaks laiale silmaringile, saadki lõpuks tehtud täispika ulmeseikluse mis muutub kultuslikuks juba mõne promofoto kaudu.
Cory ei tee midagi erilist ega ainulaadset aga ta teeb seda hea tunnetuse ja pingevabalt, segades ühes potis kokku punarohe-aktivistide ühiskonnasatiiri, ajalehekioski viiepennised sci-fi ja metsiku lääne koomiksid, vodevillimuusika koos klounidega, cyberpunk electrotuleviku hyperideed, väikeste tüdrukute roosade ponidega muinasjutud ning Futurama deleted stseenid. Lisab killukese exploitation-kino, maitsestab kogu asja absurdiga, valab "Nintendo Super Mario Bros." nimelisse vormi ning lõikab kuueks enam vähem ühe suuruseks tükiks. Lapsed sööma! 4/5
Kosmosekauboi Stingray Sam pisikese robotina.
2 comments:
Suurepärane film. Müstiliselt alahinnatud teos.
Kelle poolt alahinnatud? mINU ARUST kõik on kiitnud.
Post a Comment