Paddy Considine´i ekraanile ilmumisega oli kohe selge, et keskmine film triloogiast on see kõige mõnusam. Ja oligi. Mulle on alati hulga rohkem korda läinud põnevuslood kus mõistatusi lahendavad mendid ja mitte isehakanud detektiivid. Politseinikel on kümneid ja kümneid käske-keelde mis nende uurimiskäiku mõjutavad ja seetõttu pakuvad sedalaadi krimilood peale thrilleri veel ka minu maitsele suhkruna mõjuvat pedantlikust ning ametnikuväiklust. Mitte, et need keelud ja käsud küll Yorkshire´i politseinike kammitseks, sest nende moto on ju, et see on Põhi ja siin sa võid teha mida tahad. Sarja teine lugu oli hea draama-thriller linna politseijaoskonna jätkuvast ja süvenevast korruptsioonist, väheke valgustati ka esimeses osas toimunud veresauna järelkajasid, kuid üldiselt keskendus uurija Peter Hunter uute räpaste saladuste väljakoukimisele. 4/5
Käesoleva osa taustaks oli Yorkshire Ripper´i tabamiselugu.
No comments:
Post a Comment