Warren Ellis, Darick Robertson, Rodney Ramos : Transmetropolitan #31-36DC/Vertigo 2002
Arvan, et Transmetropolitan´i sarjaga teen pausi sisse ning jätkan Hellblazeri lainel. Koomiksit oli lõpuni lahe lugeda, kuid see lahedus ei kaalunud enam üles jänkikeskset koomikat, ennast ammendanud ning kordumakippuvat ulmetausta ning loo liigset ülepaisutatust. Arvatavasti on seda mõnus lugeda suuremate vahedega, mina lasin neli albumit kahe päeva jooksul ning kogu tulevikumaailm muutus tänu hiigeldoosile juba kergelt mürgiseks.
6 comments:
Heh, jõudsin juba varasema postituse juures hurjutada, et pole vaja ennast piinata, kui asi ei meeldi. Rõõm näha, et võtsid lõpuks aru pähe!
Aru peas jah. Loodan, et Hellblazeri sarjagi nii peatselt koppa ette ei viska, seda ju lõppkokkuvõttes rohkem kui Transmetropolitani.
Mõõdukus ennekõige, on mu moto alati olnud. Iga asi viskab üle, kui konveiermeetodil sisse ahmida. Hellblazeril on, nagu öeldud, väga kõvad hetked segamini igava jurtsuga. Professionaalina võin muidugi terade eraldamise sõkaldest ise juba varem ära teha ja sulle ainult mulle enimmeeldinud ulatada.
Ise eelistaks ikka kõik järjest läbi lugeda, aga aeglaselt ja rahulikult, 1-2 albumit nädalas.
L.
The Walking Dead on üks neid asju mida tegelikult sai üsna järjest võtta, ilma pausideta. Aga enamus "keerulisemaid" koomikseid eriti hästi selleks ei kõlba vast.
aEGA OLI JA MIDAGI MUUD PIHKU EI SATTUNUD, NII SAIGI JÄRJEST LOETUD. jÄRGMINE PÄEV VÕTSIN JUBA lOVElessi tööle kaasa.
Nüüd loen su antud Tuule Varju ja tundub esialgu põnev. Samuti vaikselt Jimmy Corrigani.
The Walking Dead´i pole mul esialgu kusagilt laenata.
Post a Comment