A Dirty Shame - John Waters 2004Peale täiesti kobedat siivsat indiefilmi Pecker ja veidrat linnukest nimega Cecil B. DeMented on John Waters taas tagasi kõige ehtsama trash-filmi juures. Üle hulga aja on ta film tõeliselt trash selle sõna kõigis tähendustes. On meelega trash ja on heameelega trash, on nii halb, et ajab nutma ning on nii halb, et toob naeru näkku. Mees on filmitegemises juba vana kala aga ikka veel krutskeid täis ja näitab kõigile hambaid minnes tagasi juurte juurde, tehes midagi sellist mida küll loodetakse, kuid ei oodata enam näha. Ei mingit armu andmist ega palumist, lihtsalt saasta näkku ja mitte vähe.
Minu meele jaoks aga veits liigagi palju, sest pidevas maitsetusega ülevalamises läks tõeline vaimukus kaduma ning kui seekord polnud taustaks ka tõsist sotsiaalkriitikat nagu Watersil kombeks, vaid lihtsalt ammu läbinämmutatud siivsuseteema, siis jäi tulemus kehvapoolseks. Loomulikult mulle meeldis kogu see lauslabasuste paraad, kuid asjal oleks võinud väheke maagilist sära juures olla. Mõni märk ja mõni stseen ( ärge unustage vaatamast boonuste hulgas olevat ainust väljajäetud lõiku ) mis seda filmi eristaks ning meelde jätaks. 3/5
Tracey Ullman ja Chris Isaak - milline marmas paarike. Ülemisel pildil, BTW, on Hellboy pruta väheke harjumatu väimusega.
No comments:
Post a Comment