The Sky Crawlers

Sukai kurora - Mamoru Oshii 2008

Mamoru Oshii uut animatsiooni sai oodatud, kuid peale vaatamist jäi justkui tühi tunne sisse. Oli küll hea animatsiooni, õhustiku, karakterite ja ausa sci-fi tausta tõttu aga kui sulle pakuti tühjust mida ilmeklt näiteb ka kõrvalolev poster, siis lõpuks võttis tühjus oma osa ning alul entusiasmiga alanud vaatamine muutus tasapisi lihtsalt ilma hingekihinata lõpuni liikumiseks. Ma mõistan ja lepin lavastaja napisõnalisusega taustade valgustamisel, pildiruumi täitmisel või tegelaskujude staatilisusega aga ma ei pea seda millekski kiiduvääriliseks ega geeniusele omaseks. Minimalism ei pruugi alati olla hea valikuvõimalus isegi siis kui kõik kenasti välja on kukkunud, sest maailm kuhu lavastaja vaataja viis oleks olnud võimeline pakkuma hulga rohkem toone kui taevasinine. Esimene paraleel tuli tänu alternatiivmaailma kujutamisele tuli kohe Wings of Honneamis´ega, kuid kui Kuninglikud Õhujõud maalis vaatajale pildi omapärasest paraleelreaalsusest peaaegu täies mahus, siis käesoleva filmi õhujõud viskavad vestluse käigus vaid mokaotsast teabekilde ja põikavad korraks linna tikke laenama. Antakse lihtsalt paari lause, lendurite olemuse, teleuudiste ja lennukidisaini läbi aimu, et tegu pole mitte selle Euroopaga milles meie elame. Lennukite disain oli jaapani animetraditsioone jätkates tasemel ja samuti tuleb pidada igati õnnestunuks õhuässade jõukatsumisi mida küll kahjuks oli kogu filmi peale vaid maksimaalselt viie minuti jagu . Siiamaani üsna külmaks jätnud dogfight´id said arvutigraafika abil hoopi teise põnevusastme ja see mis mängufilmis oleks tundunud ülepunnitamisena, sobis oma aegluubis hetkedega ning kaameranurkadega animatsiooni tarbeks suurepäraselt. Samas aga häiris arvutianimatsiooni kasutamine muudel hetkedel kui õhulaevu siludes. Lennukid, nende disainiümarused ja õhulahingud oleksid võinud minu arust jääda arvuti hooleks ja muu traditsioonilisest animatsioonist kantuks, nüüd aga oli situatsioon kus paar arvutigraafikaga loodud objekti muust taustast kohe silma hakkasid ning hoolimata kenast sobitusest, võõrkehadena tundusid. Ulmeline taust oli filmi enda seisukohalt väga hästi paigas aga mind jätsid selle filosoofilis-romantilised aspektid külmaks. Idee kui selline polnud üldse paha, idee kasutus aga viitas taas nendele igavikulistele ja inimolemuslikele kaeblustele millega Mamoru Oshii kamngelased on varemgi pead vaevanud. Seekord tegid seda lihtsalt väheke teistsugused tehisinimesed. Minu suurest irisemisnimekirjast hoolimata oli tegu hea animega mida soovitan õhulahingute helitausta ja koeravõitluste intensiivsuse pärast aprilli alul toimuva Jaapani Animefilmide Festivali raames kinoekraanilt vaatama minna. Isegi DVD ei mänginud kogu seda lahingmöllu jõudu korralikult välja. 3,5/5

Mamoru Oshii firmamärk.