Edvin Aedma, Kristel Maamägi, Marianne Männi, Elina Sildre, Joonas Sildre, Veiko Tammjärv, Paco Ulman, grupeering © EFC - Narratiivsus piltides: Eesti ’00 aastate autorikoomiksEesti Kunstiakadeemia 2007
Küsisin koomiksi omanikult, et kui talle ka ei meeldi, siis milleks üldse osta. Tüüp vastas, et skene toetamise pärast, et järsku näevad asja kaubaks minevat ning teevad uusi ja paremaid töid. Olgu, Spidermani vihilkut ostan samal põhjusel, et reliisitaks tulevikus ka teisi ja paremaid superkangelaste seiklusi, kuid käesoleva teose poputamine tundub pigem nagu Meie Mehe CD-de ostmine lootuses, et järsku lindistavad kunagi ka ühe hea loo. Lätis näiteks sittus töötu kunstnik kolmele paberilehele, ajas pasalasu pesupulgaga segamini, sättis lehed ritta ja nimetas seda koomiksiks. Seda kuuldes läksid käesoleva kogumiku autorid kadedusest marru ja vihast kihevile, kahju oli, et nad ise polnud millegi nii suurepärase peale tulnnud, midagi nii kunstilist suutnud oma peanupukesest välja pigistada. Kaante vahel olevaid kunstisaavutisi ju ei saa lätlase originaalsusega võrreldagi, sest kuigi ka siin on kohe kõvasti potil punnitatud, on mitmed lood ülesehituselt veel ikka liiga koomiksi sarnased. Häbi ju lausa teha autorikoomiksit mis meenutabki koomiksit, see pole ju ei cool ega noortepärane, endal piinlik oma nikerdisi vaadata ja õiged kunstikriitikud kirtsutavad samuti nina. Ei ei, teha tuleb ikka rohkem geniaalset sittumist kui lihtsalt joonistada üks koomiks ning kui juhuslikult joonistadagi, siis kohe kindlasti jätta piltidetagune stoori ülinõrgaks, sest vastasel juhul ei paista te ju geniaalsed välja.
No comments:
Post a Comment