Akira Kurosawa kõige põhilisemad töö on leidnud ikka oma remake´i westerni kujul ja ega siis Rashômon saanud teistest kehvem olla, ka see mõrvamüsteerium laoti kauboifilmiks ümber, ükskõik kui veidralt see ka välja ei kukkunud. Ei suutnud teos end oma uues kuues hästi tunda, ei saanud õieti istuda ega astuda, ja kui õlad püigistasid, siis varrukaotsad rippusid taas põlvini. Fistful of Dollars ja The Magnificent Seven põhinesid klassikalistel samuraifilmidel mille actionit oli lihtne Metsikusse Läände üle tuua, The Outrage aga draamapoolsel müsteeriumil ja paratamatult ei tee ilma korraliku püstolipaugutamiseta head westernit. Tegelikult polnudki filmi põhiviga selles kas tina lendas või mitte, vaid lavastajapoolses nõutuses kas teha draamat, kauboifilmi või komöödiat. Korraliku krimifilmina alanud teos pöördus oma viimases kolmandikas farsilikuks komejandiks milles põhilise süü ajan Paul Newman´i tahtmatu šarmi süüks. Mehel ju silmad kogu aeg naeravad ja proovi sa siis sellise näitlejaga tõsist vägistamisstseeni või tundedraamat teha, kuidagi kohe ei kuku välja. Ei olnud vestern, ei draama ega komöödia, vaid lihtsalt üks hale katsetus klassikat ümbertöödelda. 2/5
Kurosawal oli loo raamiks hüljatud tempel, Ritt´il aga lagunev raudteeäärne peatuseputka.
No comments:
Post a Comment