Käesolevat miniseriaali olin kunagi kaheksakümnendatel soome telekanalitelt näinud ning isiklikku mälestust sellest võiks võrrelda Return to Eden´i omaga ainult, et viimasest, kus krokodill näris naise näo puruuks, rääkis kogu Tallinn ja Deceptions´ist vaid üksikud. Sarjad aga ei olegi nii erinevad kui alul paista võiks, sest hoolimata eri mandritel toimuvast, on mõlema puhul tegu identiteedi varjamise ning vale isikuna esinemisega. Eden´is läheb endine tagasihoidlik naiivne pärijanna plastikkirurgi abil antud uue välimuse ning nüüdses supermodelli rollis oma mõrva kavandajale ja varanduse anastajale kätte maksma. Kaks aastat hiljem valminud Deceptionsis aga vahetavad kaksikõed oma rollid ning vagur pereema läheb Veneetsiasse eludaami staatust nautima samal ajal kui suurilmatibi saab tunda perekonna ja tõelise armastuse rõõme, seda kõike koos põnevuse, romantika ning eheda kaheksakümnendate glamuuriga. Camp-fiilist lähtuvalt ja ajastu teleseraalina võiks kõigile soovitada, minule igal juhul meeldis samapalju kui aastaid tagasi. 4/5
Kaheksakümnendate teema - positiivne meeskangelane on alati hallika juustetooni ning habemega.
No comments:
Post a Comment