The Hurt Locker - Kathryn Bigelow 2008Nii nagu peale The Wire aatamist pole ükski getodraama enam piisavalt hea, nii ka pärast Generation Kill´i ei küüni ükski Iraagi Sõjast ( vabandust, Operatsioon Iraagi Vabadus ) jutustav linalugu sarja poolt seatud standardini. See oli mul Kathryn Bigelow sõjapõnevikku vaatama asudes meeles, kuid peagi avastasin end teost täiega nautimast ning seda tänu väheke teisele vaatenurgale. Nimelt polnud filmi peategelasteks mariinid ega transportöörijussid, vaid oma igapäevast eluohtlikku tööd tegevad insenerikorpuse demineerijad. Võib öelda, et filmi kolme esimese pommiga "tantsimine" oli karvu kerkitavalt pinevalt lahendatud ja isegi peategelane, tulipeast seersant William James, oli hoolimata ebasõjamehelikust käitumisest, oli väga cooli vibe´iga kutt.
Rõõmu aga ei jagunud pikaks, sest peagi algasid demineerijate muinasjutulised seiklused. Pole ma militaarasjatundja, kuid tundus kahtlane, et pommirühma jorsid sõitsid linnast välja poolvaenulikku tsooni lõhkamistöödele ilma eskordita, no vähemalt üks hum-vee oleks pidanud veel kaitseks kaasas olema. Ja siis sattudes lepingumeestega valusasse punkti, muutusid demineerijad imeväel edukateks snaiperiteks justkui need kaks ametit ei nõuaks mõlemad väga pikaajalist väljaõpet. Baasi tagasi tulles aga võeti üks amet lisaks ja hakati pommipanija isikut uurima, teda jälitama ning see meenutas juba C.S.I. sarja kus luuseritest laborandid teevad ära kogu Las Vegasi politseitöö. 
Õnneks oli lõpus veel üks hästilavastatud pommikoht ning mõistetav draamataust, muidu oleks film liiga imesõduritega "hail amerikaks" kätte läinud. Samuti olid filmis muiet tekitavad kõrvalosatäitjad kes oma suurele nimele vaatamata üsna kiirelt otsa leidsid. Kokkuvõttes oleks võidud pommide demineerimisega põnevust hoida ja jääda muu sõjategevuse kuvajaina tagasihoidlikeks. 3/5
Tulnukas?
6 comments:
Noh, kui ikka olukord nõuab, siis tuleb ka demineerijal ehk enese kaitseks snaipripüss kätte haarata.
Märkimisväärselt hea snaiper olemine nõuab kindlasti pikka koolitust, aga snaipripüssiga ümber käimine vaevalt seda nii palju nõuab.
Ega ma ameerika väekoolitusega täpselt kursis ei ole, aga ehk on kergem snaiprikoolitus ette nähtud mitte ainult neile, kellest kindlasti snaiperid saavad, vaid ka teistele.
Palju ehke, aga no kas ta siis lasi nii hästi, et see oleks nõudnud eriti pikka õpet ja poleks olnud võimalik kasvõi sbk käigus lühidalt selgeks teha.
Ma ei ole snaipripüssi ega ühtegi keerukama sihtimissüsteemiga relva ise lasknud, aga vaevalt need eeldused talutavalt hästi laskmiseks nõnda palju erinevad.
Hingamine korras, silm hea, ennaku võtmist mõistab, peaks vastasele mingiks ohuks olema ikka.
Ennakut võttis ta muidugi päris hästi tõesti.
Hea film. Kui ma kirjutan, annan parema hinde.
Pole Generation Killi küll näinud.
Generation Kill vaata ära!
See kes tulistas snaiperpüssist, oli endine mariin ja tema puhul ma usun, et baastreening relva kasutuses anti. Aga, et insenerivägede tüüp snaipri tulesuunamist oskab, teab täpselt mitu klikki tänu tuulele paremale võtta, tundus küll ebareaalne.
Ega see sniperdamine vist nii lihtne ole jah, ise mäletan, et pidi mingeid valemeid pähe õppima ja suutma hästi kiiresti peast arvutada, esialgu lubati paber-pliiats käepärast hoida, aga seda ainult alguses.
No ma varsti vaatan kõigi snaiperfilmide ema taaskord ära, siis tean täpselt. Ja mitte The Sniper vaid Jarhead.
Post a Comment