Kui IFC´ile toodetud A Decade Under the Influence analüüsis seitsmekümnendate kino läbi geniaalsuse prisma, siis BBC rahastatud Easy Riders, Raging Bulls, nagu juba filmi täispikast nimest järeldada võib, keskendus rohkem kõmu ja klatši teemadele. Kuigi otseselt mingeid hüper-šokeerivaid lugusid ei räägitud, liikus jutt ikka pidevalt savu, kokaiini, alkoholismi, orgiate ja kõrvalhüpete peale. Etteheiteid ei tehtud ( aeg oli ju selline ) kuid näpuga näidati siiski paari eriti värvika persooni suunas. Sam Peckinpah võeti jutuks, et vaat kus see mees ikka kaanis viskit, vedas joont ja jooksis paljalt mööda oma kodu ringi. Natuke vähem tähelepanu pälvis Dennis Hopper oma hullusehoogude, narkopidude, hooramise ja sellest tingitud reaalsustaju kaotamisega. Räägiti lugu kuidas keerati nässu film The Last Movie. Nimelt otsustas Hopper ise oma filmi kokku monteerida ja lõikamistööl aitasid kaasa kõik lavastajahärra rantsosse saabunud meelemürkide all olevad külalised ja kontvõõrad. Kel tuju läks peolauast töötuppa ja lõikas ning aasta pärast polnud filmist järel enam meetristki juppi. No natuke nüüd liialdan, film isegi linastus, sai auhindu ja kultusmaine, kuid tulemusega ponud režissöör ja arvustajad rahul siis, ega ole ka nüüd. Väga ladna kulgemisega dokumentaal kus ühest küljest antakse entsüklopeedilist teavet filmikunstist ja teisalt taas kollase pressi kõmu ja staarisära. Mõnusaks vahepalaks kõigile filmihuvilistele. Muide üks mees noorte ja andekate lavastajate kambas oli kes kordagi ei proovinud narkootikume, kordagi ei joonud end purju ega suitsetanud ja naistest hoidis üldse eemale kui tulest. Jajah, loomulikult oli see Steven Spielbergo. 3,5/5
The beginning...
No comments:
Post a Comment