Vahedalt terava sotsiaalkriitilise draamaga Blind Shaft´iga debüteerunud Yang Li teist kinotööd ootasin üle paar aastat kannatamatult. Iga kuu saatsin mehele Hiinamaale maili küsimusega, et kas on juba valmis, millal näha saab? Lavastaja oli vastustes kidakeelne, lubas nii mokaotsast, et kohe kohe. Enne saatis aga koopia Itaaliasse festarile justkui oleksin mina, tema isiklik internetituttav ja die-hard fän, Cannes´ rahva kõrval mingi teisejärguline filmisõber. Võib-olla aga pidurdas meelega, sest kartis, et tema teine kinotöö mis võrreldes debüüdiga oli palju vaoshoitum ja tasasem, mulle lihtsalt ei meeldi. Sõbrale aga ei tahaks ju pettumust valmistada. Ülikooli lõpetanud kaunitar meelitatakse noore sõpra teeskleva neiu ja vanema härrasmehe poolt kaasa põhja-hiina mägedes asuvasse külla ostureisile. Neiu mõte on osta hulgi kokku odavaid kõrgmägedes kasvavaid ravimtaimi ja need suurlinnas kasuga maha müüa, makstes sellega tasa vanemate laenud. Kohalejõudes selgub aga hoopis, et tema ise on kaubaks mille "isa" ja "õde" äpulikule põlluharijast poissmehele maha müüvad. Pruutide ostmine ja müümine on ( oli ) sealses paikkonnas tavaline ja keegi ei mõista neiu tahtmist vanemate juurde naasta. Kohalikud võimustsruktuurid mängivad talupoegadega kokku ja ilma kõrvalise abi ja nõuta on mägedest võimatu põgeneda. Algab masendav "abielunaise" põli mida saadab mõnitus ja pidev vägistamine.Esmapilgul ei meeldinudki eriti. Puudus otsene teravus, teema oli samuti juba teada ja salaja hõlmaalt filmimisest, nagu esmatöö puhul, ei olnud selle filmi puhul juttugi. Kui esimene film oli ( ja on võib-olla siiani ) mandrihiinas keelatud tööde nimekirjas, siis seekordne teos sai riigi õnnistuse ja toe. Hiina teeb praegu kõike, et olümpiamängude eel endast head muljet jätta ning enesekriitika loob ju alati soodsat pinnast tulevasteks suheteks. Eriti kui seda ajaliselt dekaadi taha paigutuvat enesekriitikat nii näpuotsaga pakutakse nagu käesolevas teoses. Kui Blind Shaft oli meeste draama, siis Blind Mountain on naiste traagikast rääkiv. Tänu sellele, et teos justkui tasakaalustas esimese filmi meestekesksust ja oli naise vaatenurgast võetud, jääb ka üldmulje parem kui lihtsalt eraldi draamana seda saavutatud oleks. Tasuline meditsiin, inimkaubandus ja halb hariduse tase hiina provintsides olid küll välja toodud sotsiaalsed valupunktid, kuid rõhk oli asetatud ühe naise vabadusejanule ja leppimatusele teda vormida püüdva ühiskonnaga. Jään ootama Yang Li järgmist filmi, peaks vist stuudiosse maili saatma, sest tüüp oma isiklikku aadressi pole siiani andnud. 4/5
Ahistav külaelu.
No comments:
Post a Comment