20,000 Leagues Under the Sea

20,000 Leagues Under the Sea - Stuart Paton 1916

Kui komöödiad välja jätta, siis tummfilmidega mul just sooje suhteid ei ole. Sunnin end draamasid ja isegi varajaseid sci-fi horroreid vaadates väheke takka, et saaks ära nähtud ja oskaks, kui kunagi vaja, seltskonnas teemal sõna sekka öelda. Olen selline punnitaja jah. Seekord aga vaatasin kohe huviga, sest esiteks tegu klassikalise looga mida sai lapsepõlves paar korda loetud ja on varem mitme hilisema versiooniga tutvutud ning teiseks mõjutajaks oli tahtmine näha sajanditagust actionit mis sel ajal kinokülastajates põnevusvärinaid tekitas. Möll oli selline koomilist maiku. Kogu see tummfilmiklassika komöödiate action on ikka kordi vihasem, eriti veel tänu teadmisele, et kaskadööre ei kasutatud ning näitlejad kargasid ise nagu vallatud pärdikud kihutavalt rongilt autosse ja tagasi. Kapten Nemo seikluses aga lihtsalt taaruti maadlushaardes, hüpati üles-alla või luurati siis põõsas kuri pilk silmis. Süzhees oli ära kasutatud ka Verne´i "Saladusliku saare" tegevust, et stoori toekam oleks aga minu jaoks jäid nõrgaks just need põnevust pakkuma pidavad juurdelisatud episoodid. Hoopis huvitavamad olid veealused kaadrid. Vaeval kinokülastaja aastal 1916 oli varem haikala nii lähedalt liikumas näinud või omas ettekujutus milline näeb välja merepõhi. Dokumentaalne ja informatiivne külg oli põnevam kui kõik rammukatsumised ja tagaajamised kokku. Filmivõlur Georges Méliès oli aga juba 9 aastat varem oma ekraniseeringu teinud. 2/5

Verdtarretav põnevus.