Walk Hard oli hea aga oleks võinud veel parem olla. Oleks võinud pool tunnikest lühem olla ( virisen, kuigi vaatasin uncut versiooni ), sest kaks tundi absurdikomöödia ja paroodia jaoks on natuke liiga palju, eriti juhul kui parodeeritavad filmid ajaliselt nii kaugele ei jõua. Walk the Line ja Ray lõppesid seal seitsmekümnendates aga Dewey Cox´i lugu kimas edasi kuni tänapäevani, kahjuks aga ainult inertsist ja järjest hääbuvas tempos. Suurepärase Zero Effect´iga debüteerinud ja Freaks and Geeks kultussarja ristiisaks olnud noorem Kasdan seekord midagi paremat kui lihtsalt feel-good komöödia ei pakkunud. Järjekordne hästi tehtud film, mõned tasemel dumb-effektiga absurdinaljad, palju mõnusat muusikat ja üks vallatu peenis mis kõigi konservatiivide meelehärmiks pidevalt kaadrisse tükkis. Juba see noksi näitamine ise oli tervet punni väärt, paneme siis ühe rohkem kui esialgne 6 mis tundus sobilik olevat. 3,5/5
Dewey Cox - 40 kuldplaadi staatusesse tõusnud albumit kogu elu jooksul.
4 comments:
nokunaljad on väga toredad ka apatow kamba komöödiates superbad ja forgetting sarah marshall. lisan siia kahemõttelise nalja: apatow on pannud mulle nokud meeldima!
forgetting sarah marshall´i tahaks ise ka näha, sinu jutu põhjal jäi hea mulje.
Noku, high five!
aga hetkel siiski parim paroodia mis meelde tuleb viimase aasta jooksul
No kindlasti parem kui need Epiv Movied ja Smeckic Movied mida taskuraha eest vorbitakse ja mis peaks kinodes töölise kuupalga tagasi teenima.
Post a Comment