Friday, March 07, 2008

Harold and Maude

Harold and Maude - Hal Ashby 1971

Tegu oli seitsmekümnendate alguse ühe mõjuvõimsama, omalaadsema ja kõmulisema filmiga, kuid sinna kõik jäigi. Sinna seitsmekümnendate algusesse. Kolmkümmendviis aastat hiljem ei oska enam väärisiselt hinnata šokeerivaid hetki. Ei tekita imestust rikaste tülpimus ja pinnapealsus, ei ärgita mõtteid lillelapselik elujaatav filosoofia ega pane ahhetama teismelise seksuaalvahekord endast neli korda vanema naisterahvaga, kaheksakümneaastase vitaalse mutikesega. Ma võin ette kujutada mis tunne oli seda vaadata seksuaal ja mõttemallivanglast väljamurdvatel hipinoortel, kuid mind ennast teos sügavalt puudutada ei suutnud. Hal Ashby ajas selle filmiga nii mõnedki filmitööstuse tähtsad ninad närvi. Isegi raha anti mehele õnnekombel, sest kokkusaamisele produtsentidega ja stuudiokunnidega saabus lavastaja täis peaga, käekõrval rentslismagamisest räpane ja haisev Cat Stevens. Ega mees ise ka parem välja näinud. Sassis habe, pikad pulstunud juuksed, rebenenud teksad ja mitmepäevasest narkotripist ja alkoholi liikpruukimisest punased silmad. Raha aga anti ja ajalugu tehti. Kohtumisele kaasatassitud Cat Stevens kirjutas aga filmile suurepärase soundtrack´i. Hea muusikaline taust, rõõmus ja järjest rõõmsamaks muutuv film, paar head mustahuumori hetke, stiilne ümberdisainitud Jaguar ja suurepärased näitlejad. Minule jäi aga ikka väheks, kuigi igati mõnusa õhtu veetsin filmiga küll. 2,5/5
Hal Ashby ja Jack Nicholson filmi The Last Detail võtetel.

2 comments:

hellowl said...

mulle küll väga meeldis. mõnus veidi morbiidne huumor, samas väga elujaatav. ma ei tea kas on siit üldse mõtet niiväga shokki oodata. Hal Ashby'l on teine veel parem film veel - Being there.

Trash said...

Ma ootasin kõige kuuldu põhjal enamat ja see killuke dramedyt lihtsalt ei rahuldanud. Sama fiil oli ka Altman´i Brewster McCloud´iga. Pole halb ega pole hea ja ega keskpäraseks ka ei nimeta. Lihtsalt mitte minu tassike teed.