Aasta 1922 Austraalia kõnnumaal. Valge naise mõrvas kahtlustatavat aborigeeni jälitavad vanem ja kindlameelne politseiohvitser, noor seadusevalvur, vägisi kaasa värvatud kohalik farmer ja põlisrahva hulgast pärit jäljekütt. Nelja mehe rännak üle lõputute kiviklibutasandike ja punaste mäeahelike pole aga põnevik mõrvari püüdmisest, vaid draama uusasunike ja aborigeenide mõttemaailma esiletoomisega. Kui talunik ja nolgist politseinik jäävad nähtud rassismi ilmingute ja põliselanike vastu suunatud vägivalda nähes jahmunult passiivseks, siis hoopis teine lugu on kahe peategelasega - musta teejuhi ja valge šerifiga. Need karakterid on väga huvitavad kuna tegemist on põhimõtteliste vaenlastega kes samas teavad teineteise kultuurist nii mõndagi. Valge šerif võib kindlakäeliselt kõhklematult tappa terve aborigeenide pere, teades väga hästi, et nad polnud milleski süüdi. Ta oskab aborigeenide hõimukeeli, ta tunneb nende kombeid ja käitumistavasid. Ometi pigistab ta silmad ja kõrvad kinni, ning käitub nagu julmale anastajale kombeks. Aborigeenist träkker aga tunneb vastupidiselt taas valgete mõttemaailmast nii mõndagi ja oskab isegi väheke ladina keelt. Need mehed on teineteise vastaskohad, kuid samal lainepikkusel. Tapmine pole kummalegi võõras, samuti ka vägivald. See mehi ühendav side jääb aga arusaamatuks teistele reisikaaslastele ja nende veidrad omavahelised võimumängud tekitavad vaid hämmastust. Situatsioon kahe kange mehega nõuab aga kindlat lahendit, ehk vaid ühte ellujääjat. Rolf de Heer ´i film oli küll mõtlemapaneva sõnumiga aborigeenide vastu suunatud genotsiidi kujutamisel, kuid minu jaoks väheke liiga aeglase kulgemisega. Ühelt poolt justkui National Geographic´u lummav loodusfilm imekaunite kaadritega austraaliast, ning väga sobiliku muusikalise taustaga. Teisalt taas draama mis ronis samas tempos kui väsinud posse´gi üle mägede ja lagendike. Kohatisest uimerdamisest hoolimata aga väga julm ja tõsine pilt tsivilisatsiooni hüved hüljanud abode elust austraalias eelmise sajandi algul. Palju annavad juurde ka võttegrupiga kaasas käinud kunstniku Peter Coad´i õlimaalid, aborigeenist muusiku Archie Roach´i müstilis folkloorne helitaust ja David Gulpilil´i auhinnatud rollisooritus. 3,5/5
Träkker ja tema bossid.
No comments:
Post a Comment