Bâsu - Shinya Sadamitsu 1984Kaheksakümnendate keskpaigas valminud anime oli ulmelugu inimeste ja robotilaadsete hiiglaslike masinate, ehk orgaaniliste ja inorgaaniliste vahelisest võitlusest. Nam´i nimeline noor poiss leiab saladusliku mõõga, kõikvõimasa maagilise relva nimega SHADE, mida himustavad endale ka inorgaaniliste erinevate funktsioonidega sõjamasinad. Algab lõputu põgenemine mööda Aqualoid´i nimelise planeedi liivavälju ja kanjoneid kuni jõutakse aastaid tagasi hüljatud suurlinna. Nam´il on abiks veel õde Rasa, ning sõpradest veidrad kosmosetolgused Kim ja Bao, kuid ka inorgaaniliste poolel on kaks planeedi suurimad ja ohtlikumad hävitajat, gigantset surmamasinat. Algab võitlus kogu planeedi saatuse pärast.
Birth oli meeletult tsilli huumoriga, ning lavastaja polnud jätnud hetkekski kasutamata võimalust lollitada ja narritada nii vaatajat kui filmi ennast. Sümpaatsete tegelastega juhtus pidevalt koomikat nii sõnas kui pildis ja ka kohaliku planeedi loomariik andis fantaasiarikkalt oma panuse armsasse huumorisse. 
Kaunitarist Rasa õlal istuv Monga nimeline pet "nälkjas" oli aga lausa super-cool, nunnu aga samas ka multiotstarbeline. Ka inorgaaniline ninatark jõmpsikas oli hea lisa. Suureks plussiks loen ka filmi helitausta mis koosnes ajale omasest elektrosaundisest popist ja süntesaatori biidist. Heli oli üllatavalt rikas ja mitmeid kordi märkasin end juba ootamas uut popimaitselist lugu mida siin iga viie minuti järel pakuti. 
Lõbusa möllu ainus viga peitus ennast peagi ammendavas kollaks toonis kõrbetaustas ja tegelaste rutiinses kukkumises. Näidati kuidas robot kedagi lööb, isik kukub, veereb paar ringi, ajab end püsti, ründab robotit ja kõik kordub taas. Kui kukkumised ja veeremised välja lõigata, saaks kolmkümmend minutit lühema filmi ja vaataja ei kaotaks midagi. Õnneks suudeti mind säästa nägemast kuidas robotid ise kukuvad ja veerevad, lõpuvõitlus nimelt võttis psühhedeelse mõõtme ja see sobis mega-kisma asemele suurepäraselt. Birth oli vaatamist väärt anime. 3,5/5
Rasa ja tema õlal istuv Monga.
No comments:
Post a Comment