Michael Moore Hates America

Michael Moore Hates America - Michael Wilson 2004

Michael Moore isiku kohta avas mu silmad väsimatu Dallase raadiohääl ja USA patrioot Alex Jones kes ühes oma Police State dokumentaalfilmide sarjas avaldas imestust, et paksmagu oma Fahrenheit 9/11 filmis mitmeid tõsiseid teemasid ning teravaid küsimusi vältis. Alex Jones võttis kaamera ja kihutas New Yorki rahumarsile Moore´ilt aru pärima ja vastus ning käitumine mille ta filmilindile sai oli vägagi hämmastav. Hakkasin kõrvutama Moore´i ja Jones´it dokumentalistina ning paratamatult tekkisid küsimused Mishigani mehe aususes. Umbes sel ajal hakkas ka levima kõmu Moore´i räpastest monteerimisvõtetest ja psühholoogilistest lõksu meelitamistest kus inimene paratamatult räägib enesele vastu, andes samas ausaid vastuseid. Pro-moore´ilik film This Divided State maalis aga kogemata mehest väga negatiivse pildi ja peale seda pole mul tema suhtes enam sümpaatiat jagunud. Michael Moore Hates America oli tavalise reklaamialal töötava kuti poolt lavastatud ja seda amatöörlikust oli ka märgata. Hooti ei suutnud film huvi ülal hoida ja langes ruumi täiteks filmitud nämmutamistesse ning ülerääkimistesse. Kui aga suvaline jors haarab filmikaamera ja otsustab asju mis teda häirivad paljastama hakata, ei tohiks mõningad puudujäägid produktsioonis küll kedagi vaatajaist häirida. Pealehakkamine ise on juba pool võitu ja hoolimata konarlikkusest, jagati vaatajale siiski huvitavat informatsiooni multimiljonär Moore´i tegemistest. Minu jaoks kõige põnevam fakt oli see, et Flint Michigani patrioot nr. 1 kes pidevalt räägib kuidas tema kodulinn kannatas peale GM´i tehaste sulgemist, pole ise üldsegi Flinti elanik ega seal ka kunagi elanud. Mees on hoopis üles kasvanud ja koolid käinud õitsvas ja tööpuudusest puutumata jäänud väikeses varakas naaberlinnas, kuid see ei tundunud tema CV-le sobivat, ning mees valis ise uue, proletaarsema tausta. Neid infokilde jagus aga teisigi. Taaskord oli Michael Moore ise see kes endast aga kõige nõmedama pildi lõi. Mees ikka kohe oskas marki teha kui keegi temaga nõus ei olnud või talt midagi ebameeldivat küsis. Selgus, et see pole rasv mis Moore´i suureks teeb vaid hoopis meeletu ego ja nartsisism. Noor filmitegija Michael Wilson natuke torkis meest, kuid siruli löömisest jäi asi kaugele. Küll loodan ma aga, et käesolev dokk aitab natuke kaasa tüübi tööde läbinägemisel ja vaataja leiab tema teostest "terava sotsiaalkriitika" asemel meelelahutusliku sotsaalporno. 3/5