Tekkonkinkreet - Amer Beton - Tekkin Concrete

Tekon kinkurîto - Michael Arias 2006

Kuigi mul kulus selle uue Studio 4°C poolt tehtud animatsiooni läbivaatamiseks koos pausidega poolteist nädalat ei olnud põhjus mitte halvas ja igavas teoses, vaid hoopis nautimiseks õige fiili leidmises. Eile õhtul siis järsku oli tunne sees ja varem kümne minuti kaupa surtsutamise asemel vaatasin viimase poolteist tundi suure naudingu ja pühendumisega. Tuju aitas tõsta ka varem krimi thrilleri ja draamana kulgenud stoorisse vaikselt imbuma hakanud sci-fi ja fantasy elemendid, asjad mis minu jaoks anime puhul on suisa kohustuslik. Kui ikka pisike ulmene või müstiline touch puudub pole animega suurt midagi peale hakata, kuigi jah, on isegi Love Hina´t kõigi oma tuhandete lisalugudega vaadatud. Tekkin Concrete rääkis Treasure City´s elavatest sõbradest, kahest kodutust tänavalapsest keda ümbruskonnas tunti Kasside nime all. Vanim neist oli nime all Must ( Kuro ) ja noorim Valge ( Shiro ), ning koos lõid nad tasakaalustatud tandemi, omalaadse yin ja yang koosluse. Kui yakuzadega kampa löönud saladuslik linnaplaneerija Snake otsustab nende armsa räämas majadega kodurajooni muuta tulutoovaks laste lõbustuspargika, asuvad noored uljaspead plaani takistama. Kaks teismelist poisikest "arhitekti" poolt saadetud üliinimlike võimetega killerite vastu, vägivallarohke võitlus elu ja surma peale. Minu jaoks pakkus see anime kõige võimsama visuaalse värvidemängu üle pika aja. Väikestest ja kindlasti esmavaatamisel hoomamatutest detailidest kubisev värvikirev Treasure City oma majade, trammiliinide, ehitusprahiste hoovide ja kitsaste tänavatega oli üks lahedamaid tegevuspaiku kino ajaloos. Linn ise oma auraga varjutas isegi peategelaste mured ja rõõmud, nii tugevalt olid minu silmad fokuseeritud vaid seda imedest pungil lummavat võlumaailma nägema. Imeilus ja külluslik.
Tekkonkinkreet põhineb Taiyo Matsumoto ( samuti Ping Pong ja Blue Spring ) fänbaasi leidnud mangal, ning on gaijin Michael Arias´e suunamisel alati originaalsust pakkuva Studio 4°C poolt animeeritud. Spekulatsioonid sellest kui hästi valge mees animet teha oskab olid põhjendamatud, tulemus oli superlahe ja uudne. Me saame muidugi vaielda kumma puudutust ja novaatorlikkust siin nüüd rohkem tunda on olnud kas Ariase või Studio 4°C, kuid mina lepin mõtega, et käsi pesi kätt ja mõlemad andsid võrdse panuse. Ma loodan, et see eye candy oma maitseka arvutigraafika kasutamise ja uute "kaameranurkade" asetamisega actionit kujutades toob animemaailma uusi ideid ja lahendusi. Pliiatsijoon ei pruugu alati vaoshoitud olla ja väheke absurdset mängulisust joonistades on alati teretulnud. Anime nägu on muutunud iga kümnendiga ja ma loodan, et aastad kuni 2010 on Studio 4°C suuna moodi. Järgmine kümnend on siis juba Priit Pärn po japonski. He he ! 4,5/5

Taiyo Matsumoto loodud ja joonistatud Kassid.