Ane-eui aein-eul mannada - Tai-sik Kim 2006Ajakirja Muusa kodulehelt leidsin ma esimesed soovitused mida kohalikul peatselt saabuval filmifestivalil vaadata võiks, samuti oli see ka minu silmadele esimene nimekiri linastuvatest filmidest, kuigi sisaldab vaid üheksat tiitlit. Otsustasin sel aasta linastuvate filmide listi veidi lähemalt uurida, et näha kas mul mõned filmid nähtud või riiulil vaatamist ootamas. Loodan, et seekord on nimekirjas filmid originaal ja rahvusvaheliste pealkirjadega, mitte aga eestikeelse tõlkenimega, nagu üks aasta juhtus ja tänu millele ma loobusin isegi pilku peale heitmast. Muusas antud nimekirjast tundsin kahte filmi, hiina armas aga mittemidagi ütlev komöödia Getting Home oli juba varem nähtud ja Driving with My Wife's Lover oli ootamas.
Selle korea draama võiks jagada kaheks - taksosõit Naksan´i ja Seoul´is toimuv. Esimene pool, ehk abielumehe istumine oma abikaasa armukese juhitavasse taksosse ja sadade kilomeetrite pikkune sõit oli väga jaapanipärane. Napp dialoog, rõõmsameelne suvepäeva meeleolu, tuttavad värvid nii looduses kui tehislikel rajatistel, veidrad ootamatud juhtumised ning isegi huumor ja sõidutee olid rohkem jaapani kui koreapärased. Kerge absurdi mekiga koomikale tuleb aga erilist tähelepanu juhtida, see oli nagu otse Beat Takeshi sulest tulnud, sama weird and wacko. Väga jaapanlikult veider ja lihtne. 
Filmi teise poole huumor muutub aga mustemaks ja see oli selge märk korealikuse kino mängutulekust. Fiili rõhutasid veel kriminaalse rea sissetulemine ja üks korralik, korea filmile üdini tüüpiline pummelung. Kahju ainult, et seda hetkeks tekkinud tunnet mis hakkas lubama päris teravasse kriminaaltrillerisse minekut edasi ei lastud arendada. No muidugi jääb draama draamaks aga hea kuritöö liini sissetoomine ja teema väljamängimine oleks mind väga rahulolevaks teinud. Väga korealikult põnev ja lahedalt laisa lükkega.
Natuke nagu jaapani film ja natuke nagu korea film aga kindlasti kohe film super hea soundtrackiga. Ma tõeliselt harva märkan filmides helitausta aga seekord hakkas kõrv end heli lainele seadma kohe alguses. Eriti süngelt kõlab aga helitaust hetkedel mil peategelane ( mees kellel on taskus tempel sõnaga FUCK - he he ) vaikselt oma fantaasimaailma vajuma hakkab. Ausõna, täielik audio-orgasm. Sellest OST´ist saab mu uus most wanted. Tänu soundtrackile annan hindamisel punkti lisaks, millegi uudsega seekord küll tegemist ei olnud aga vaatamiseks sobis imehästi. 3,5/5
Funky dancer, karaokelaulja ja mõnusa selgitava sümboliga tualettruumi uks.
8 comments:
loll küsimus, aga kustkohast saab PÖFFi selleaasta filmide nimekirja näha? Mina ei leia.
noh, ma olen käes hoidnud rohkem kui 9 tiitliga PÖFFil linastuvate filmide DVD virna a no kuna antud juhtumi korral inimene keeldus laenamast, siis ma ei tea. Eri ihnsad rotid on nad, jäi mulje mulle. Igatahes käib usin filmide läbivaatamine juba ammu Tallinnas valitud seltskonnal.
@aenea
Mina ka pole veel leidnud. Muusa lehel on 9 nime ja see on ka kõik, ametlikul lehel pole veel ühtegi.
@Nuks
Valitud seltskond jah. Kõmu käib, et see aasta said PÖFF´ile filme selekteerida vaid tuntud inimeste lapsed nagu Tristan Priimägi, Maria Ulfsak, Ines Karu, ja Maria Savisaar.
Kunagi sai ise ka neid VHS kassette ikka laenatud ja otsitud aga nüüd pole vist mõtetki. Usun, et tegu on screener dvd-dega ja originaal reliisi hankimine on kergem kui PÖFFi meeskonnalt disci nurumine.
Mis musa seal soundtrackil siis oli? Mind hakkas kohe huvitama...Miski elektrooniline kindlasti?
L.
Orgaaniline. Veidi nagu Ghost in The Shell´i soundtrack. Veits rahvapillilik aga samas taas moodne. No selline mõnus. : )
Ühesõnaga mitte midagi hevit pühaks pidavatele?
Pussy...
L.
Mis sa lootsid? Et korea draama taustaks on göteborgi melo-death või?
Ei, ma lootsin pilukate armastuse taustaks kuulata Nile'i või Cannibal Corpse'i brutal deathi...He he hee
L.
Post a Comment