Wednesday, October 10, 2007

Brand Upon the Brain !

Brand Upon the Brain! - Guy Maddin 2007

Saladused, saladused, saladused. Kogu film keerleb saladuste ümber. Tegevuspaigaks üksiku metsatuka ja liivaste randadega saar ja selle tuletornis asuv lastekodu kus saare omanike perekonnaga elab koos paar tosinat orbu. Pereisa teeb laboratooriumis saladuslikku tööd, lastekodu juhatajast ema nooreneb öösiti saladuslikult, kõigil lastel on peas ja kaelal mingid saladuslikud armid, saarele saabunud lapsdetektiiv Chance Hale varjab saladust, et ta on tegelikult oma enese õde Wendy Hale, peretütar suleb ukse oma väikevenna, noore Guy Maddin´i eest ja kaadritagune häälgi teatab vaatajale mõnedest seikadest mis peaksidki saladuseks jääma. Saladused mis on nii salajased, et isegi filmi vaataja ei tohiks neist midagi teada.Alustasin tegelikult õhtul tema varasema filmiga Careful , kuid kuna see oli Maddin´i kohta liiga tekstirikas ja värviline, otsustasin ta uuema töö kasuks. Brand Upon the Brain! pole ametlikku DVD reliisi veel saanud, kuid nagu filmifanaatikutel kombeks, varastab keegi kuhugi ripakile jäätud tööversiooni ja saadab selle kõigile sõpradele kes omakorda saadavad selle kõigile sõpradele ja niimoodi jõudis see ilma menüüdeta DVD lõpuks isegi minuni. Guy Maddin on geenius ja vastuvaidlemise ruumi ma siin ei jäta. Mehe geniaalsus peitub selles, et ta suudab isegi minusuguse tüübi jaoks arusaadavalt ja põnevalt eksperimenteerivat filmi teha. Igatlaadi avangardsed katsetused filmikunstis pole just alati kõige paremat tulemust andnud, jäädes tihti kriitikute ja muidu eriala spetsialistide rõõmuallikaks. Maddin aga teeb absurdset ja koomilist mustvalget tummfilmi parimate Sergei M. Eisenstein´i propagandavõtetega, miksides sisse helikatkeid ja monaažiapsakaid, ning tulemus on kõigile mõistetav. Ei mingit külma postulaadil seisvat elitaarset kinokunsti vaid väga sooja ja südamlikku autorikeskset tööd. Tegu oli siiani minu jaoks parima Maddin´i filmiga kui suurepärane Toronto filmifestivali jaoks linti jäädvustatud lühifilm The Heart of the World välja arvata. Täit kümmet punkti ei pane vaid selle tõttu, et kaheteistkümnest peatükist koosneva filmi kaks viimast chapterit enam millegi uudsega ei üllatanud ja loo edasine areng neis puudus. Terviklikkuse aga moodustavad nad kõik. Guy Maddin on väga produktiivne mees ja kõiki tema filme ma vaevalt vaadata jõuan, proovin aga küll, sest selle mehe käe all valmivad väärtused. 4,5/5
Kuigi värvilisi pildikatkeid filmis kümnekonna sekundi jagu leidub on need imidžid võetud siiski võtteplatsil.

4 comments:

paranoiadisco said...

Jäi ka ükspäev silma see, mingi aeg peab ette ka võtma. Selle Maddiniga muidugi mingit tutvust mul pole, esmakohtumine niiöelda.

Trash said...

Esmakohtumiseks peaks see film sobima suurepäraselt. Soovitan ka You Tube´ida ta The Heart of the World lühifilmi, seda 5 minutit kannatab ka pixelkvaliteedis vaadata, et niiöelda aimu saada mis mehega tegu.

jeronomije said...

täällä, rakkaat fanit

http://021r0mthrust.blogspot.com/2010/05/brand-upon-brain-soundtrackat-last.html

Trash said...

Kiitos, kiitos!