Järjekordne koolivägivalla film aasiast. Byung-tae´d pekstakse tööstuskoolis pidevalt kuna noormehe isa töötab politseis ja kriminaalsetele tegudele kalduvaile kursavendadele ei paista selline perekondlik side meeldivat. Poiss proovib leida meistrit kes teda kaklema õpetaks, kuid kahjuks satuvad talle teele vaid petised ja võltsid võitluskunstigurud. Peagi saabub linna mõrva eest tagaotsitav endine gängster ja poiss loodab selles armidega kaetud väikes jässakas mehes leida endale sobilikku juhendajat. Tasane mees asubki peale mõnigat pinnimist noormehele õpetama tänavavõitluse alatuid nippe kus võitmiseks pead viskama münte näkku, peksma tooliga, pussitama purukslöödud pudeliga või lööma söögipulgad silma. Kõigepealt peab aga kutt ära harjuma valuga, ning igapäevast peksmist füüsiliselt õppima taluma, kuni temast veel vastulööjat pole. Art of Fighting meenutas väheke The Karate Kid hetkedel kui pätt noorele poisile harjutusvõtteid demonstreeris. Autopoleerimise ja seinavärvimise asemel küll väänati pesu ( klassikaline shaolin ) ja loobiti münte, kuid samat fiilingut kandsid mõlemad. Mõnus film vaadata aga tänu veidrale komöödia ja draama segule ei saanud asjast õiget. Vastik julm koolivägivalla film keerati taas mõne naljaga kerglaseks jandiks ja lahe huumor läks taas omakorda üle tragöödiaks. Kõike seda võis veel kannatada, kuid kohati muutus film üpris lapsikuks ja see tundus juba korralikus filmis alatuna. 2/5
Kutsekooli poisid erialaõpetuse tunnis.
No comments:
Post a Comment