Skins

Skins - Chris Eyre 2002

Üks minu tuttav neiu sattus aastaid tagasi Euroopa Liidu projekti raames külastama Ühendriikides asuvat indiaanireservaati. Võõrustajad viisid grupi euroametnikke sinna, et näidata mingitlaadi sotsiaalprojektide käivitumist kus iga indiaanipere saab endale mõnusa väikese maja. Majad nägid kaugelt välja nagu mjad aga eesti puitelamuga harjunule jäi peagi silma, et tegu oli omalaadse Potjomkini külaga kus hoonete valmistamiseks oli kasutatud põhimõtteliselt vaid pappi ja puupulki. Äbarike majade ümber aga tuikusid ringi maani täis indiaanlased keda võõrustajad proovisid vaikselt külaliste silme alt eemale tüürida. Suur ja võimas eeskujuks toodud sotsiaalprojekt jättis lõppkokkuvõttes neiule väga masendava ja pealiskaudse mulje. Skins´i tegevuspaigaks olev lakota indiaanlaste kuulsaim reservaat Pine Ridge näeb välja just selline nagu neiu jutustas - armetud külili vajunud hurtsikud ja kõikjal vohav alkoholism. Filmis Bury My Heart at Wounded Knee nähtu põhjal võib järeldada, et Pine Ridge´is pole olukord palju muutunud, kuigi aega on kulunud üle saja aasta. Filmi peategelane, indian ranger Rudy Yellow Lodge, otsustab ümberringi nähtava viletsuse vastu astuda, ning proovib robinhoodlike kuritegudega oma rahva heaolu veidikenegi parandada. Hea idee aga loomulikult ei mängi asjad nii välja kui alul plaanitseti. Šaieeni indiaanlane Chris Eyre on lavastanud mitmeid põlisrahvaste elu ja probleeme kajastavaid filme millest kuulsaim on ta enda noorpõlvekogemustel baseeruv Smoke Signals. Skins on aga mehe tõsisem töö, kus noortefilmi lõbusus ja TV-le toodetud thrillerite põnevus on asendatud terava kriitikaga ( tööpuudus, alkoholism ) indiaanlaste olukorra kohta. Hoolimata teemast oli aga tegu väga südamliku ja sooja filmiga. Suur rõõm oli üle hulga aja ka näha veterannäitlejat Graham Greene´i - meest kellega film Clearcut on mu most wanted listis top kolme hulgas. 4/5

Lavastaja Chris Eyre.