Magyar vándor - Gábor Herendi 2004Ma vaatan eesti filme alati sellise pilguga, et kuidas võiks need meeldida välismaalastele. Mida arvaksid Georgicast või Tulnukast jaapanlased, austraallased või jänkid. Hiljuti vaatasin lõiku kohalikust klassikast "Siin me oleme" ja jõudsin järelduseni, et meid eestlasi naerutav film võib näiteks argentiinlastele tunduda täiesti sisutühi jant. Aga see töötab ka vastupidi. Ungarlaste Maleva, Holy Graili ja Vanade ja kobedate segu oli minu jaoks samuti mõtetu etlemine. Lugu madjarite ajaloost komöödiavõtmes oli lollim lollitamine halvimas kuues, veiderdamine veiderdamise aga mitte huumori pärast. Sisuks seitsme muistse nomaadirahva juhi, kes läbi sajandite oma kadunud madjarite sugu otsisid, imelised juhtumused. Iga kord kui hobused peatati oli taas umbes sajand möödunud ja selle peale pidi pulli tegema, ning estraadi laulma. Pullitegemine oli mage ja muusika seda enam, niikui lauljad suu avasid vajutas näpp forward nuppu. Niipalju oli filmist kasu küll, et veendusin meie ugri-mugri suguluses. Mehed rääkisid justkui mingi arhailist soome murrakut, tekkis isegi kiusatus subtiitririda välja lülida ja kuulata filmi "soome keeles". Aga suuresplaanis oli nende Ungari sugulaste pärast häbi, ohh teid Ondi ja Kondi... 0,5/5
Googli pildiotsing leidis Magyar vándor´ile sellise vaste.
2 comments:
ungari estraad ongi täpselt nii jäle. muus osas oli see tõesti väga sitt film aga kogemuslikult ehk huvitav. ungarlaste jaoks kohtab seal mitmeid "märgilise" tähendusega asju, aga filmina ikkagi nõrk.
Nojah, kahjuks on mu teadmised ungari ajaloost nõrgad nii, et neid märgilise tähendusega asju ei osenud tähele panna.
Post a Comment