John Hughes´i kultusfilm Sixteen Candles on minu jaoks kolledži komöödiate A ja O, ning absoluutne tipp. Isegi oma abikaasa valisin ma Molly Ringwald´i silmas pidades ja pole siiani pidanud kahetsema, filmidel võib rahulikult lasta elu seada. Kaheksakümnendate koolikomöödia on alati mu üks lemmikžanr olnud ja kunagi sai neid filme ikka päris suurtes kogustes läbi vaadatud. Armsad tobedad nunnutamised nagu nad on, otse hinge ja tuju rõõmsaks. Samas on mul kõik Brat Pack´i filmid siiani nägemata, peab end lihtsalt kokku võtma ja sõbra uksele koputama. Tean, et Opsil on vähemalt Pretty in Pink ja Fast Times at Ridgemont High olemas. Ka käesoleva filmi laenasin loomulikult temalt, kust mujalt. Just One of the Guys oli žanri pärlitega võrreldes keskpärane. Kui koolikomöödias saab mängida naljale, draamale või romantilisele liinile, siis käesolevas filmis nappis kõike kolme. Öeldakse, et kui mees panem selga naiste riided saab nalja, kuid vastupidi tundub tihti veider, siis One of the Guys oli täielik kinnitus sellele. Üpris keskpärane cross-dressing jant, mida aitasid ülal hoida vaid peategelase venna machomehe attitude ja nooruke kaunis Sherilyn Fenn. Film ei olnud üldsegi halb, kuid tänu meeste riietes ringi hulkuvale tüdrukule puudus öige romantiline touch ja ka ükski nali ei olnud meeldejäävalt särav. Kahjuks tundusid ka selliste filmide kohustuslikud kõrvaltegelased, ehk jocks and nerds punnitatute, ning ebausutavatena. OK vaadata aga ei midagi erilist. Sixteen Candles oli aasta varem lihtsalt lati palju kõrgemale tõstnud ja sellest uuesti üle minna oli üpris raske. 2,5/5
Mina isiklikult küll jänkide kehalise tundides viibida ei tahaks.
No comments:
Post a Comment