40 lavastajat, 1 Lumière´i aegne cinematograaf kaamera ja 3 reeglit: pikkus ei tohi ületada 52 sekundit, heli sünkroniseerimine on keelatud, ning ainult 3 võtet. Kõik nelikümmend režissoori olid tõesti teinud head lühifilmid. Kõik lood ja visuaalid olid selged ja arusaadavad, kuid mitte lihtsad. Oli muidugi ka selliseid klippe mis minule tundusid luftilöömisena, kuid suuremjagu olid siiski täpselt läbimõeldud ja näitlejatega läbimängitud tööd. Kõige enim meeldis Yimou Zhang´i Suurel Hiina Müüril lavastatud hoogne ja ootamatu episood, kuid ka David Lynch´i klipp oli piisavalt kiiksuga, et meelde jääda. Head olid veel James Ivory Pariisi linnavaade, Claude Lelouch´i kinokaamerad suudlejate taustal, Wim Wenders´i vananenud inglid ja Andrei Konchalovsky täiesti sajandialgust avangardkino meenutav filmike. Igalt lavastajalt küsiti veel küsimusi filmikunsti staatuse ja tähenduse kohta, ning lühifilmide vahele saigi suurmeistrite tagasihoidlikku pobinat kuulata. Täitsa mõnus vaatamine. 3,5/5
Lynchi teema on netis nii intensiivne, et otsides selle dokfilmi kohta pilte ja infot sattusin pidevalt ta fänlehekülgedele. Aga eks aitame siis ise ka veel kaasa, pilt Lynchi lühifilmist.
No comments:
Post a Comment