Minu munadepühad möödusid koos ingli munaga. Mamoru Oshii ( PatLabor: The Mobile Police, Kôkaku kidôtai ) ja Yoshitaka Amano ( Final Fantasy kunstnik ) koostöö oli lausa kohustuslik vaatamine. Õnneks suutsin end filmi viiendal minutil koheselt ümberhäälestada. Loodetud androidide actioni ja küber sci-fi asemel tuli hoopis vaikselt voolav minimalistlik lugu. Film kus lavastaja näitas minuteid jagu tuule käes liikuvaid oksi ja voolavat vett. Mõtlesin just loetud artiklile, kus räägiti inimese üha süvenevast vajadusest näha kiiret montaaži, tahtmisest filmis pidevat liikumist tajuda. Olen ka ise muutunud sarnaseks, pigem intensiivne kaadrivahetus kui tarkovskilik poeetiline unelemine. Seepärast otsustasin Angel's Egg´i just nautida sellisena nagu ta on, vaikselt kulgevana, proovides hoida rewind nuppu puutumast. Ega see minusuguse pärdiku jaoks kerge ei olnud, ohkisin ja puhkisin, ning siplesin diivanil justkui rannaliivale uhutud vaal. Ega see tunnijagu mitte millegi vaatamist tänapäeva inimesele ikka lihtne ei ole ja pelgalt ilusatest kaadritest jääb minu püüdmiseks väheks. Ilus oli aga film küll. Joonistuses ja värvigammas Vampire Hunter D meenutav, Yoshitaka Amano käekirja oli tugevalt tunda. Lõpetuseks sõnaks nagu üks varasem arvustaja: kas ta nüüd hea film oli on lahtine, meeldejääv aga kindlasti. 2,5/5
Yoshitaka Amano joonistused animatsiooni jaoks.
No comments:
Post a Comment