1987. aasta suvi vennalikus Jugoslaavias. Albaania piiril asuva kontrollposti ülem avastab endal prostituudilt saadud pahaloomulise süüfilisnakkuse ja hirmus naisele vahele jääda valetab sõduritele, et albaanlased "koondavad piiril vägesid". Piirivalvepunktis kuulutatakse välja häireolukord, ning kolm nädalat on range keeld kõigil lahkuda valvepostilt. Nimelt loodab alkohoolikust leitnant selle ajaga süüfilise välja ravida, häireolukord aga annab võimaluse vältida seksuaalvahekorda abikaasaga kuniks noks taas töökorras on. Nooruke sõjaväkke värvatud doktor muutub ülema ihuarstiks ja usaldusaluseks, saades vastukaubaks ainukesena loa piirivalvepunktist lahkuda. Põhiliselt selleks, et linnast penitsiliini ja brändi varusid täiendada, kuid ka võimalust leitnandi kauni kaasa juurest läbi põigata ei jäeta kasutamata. Karauuli võib võtta kui nostalgiafilmi, sellist, nagu on sakslastel Good Bye Lenin! ja eestlastel Sigade revolutsioon. Kuigi pehme sovjetiajaga flirtimine ajab mul tavaliselt südame pahaks, siis seekord oli täitsa tsill fun. Suures osas oli tujutõstjaks suurepärase rolliga Emir Hadzihafisbegovic porutšik Pasic´ina - joodik suure algustähega. Selle mehe alkoholividuseid silmi vaatata ja pehmet keele poolt toodetud pläma kuulata oli lausa lust. Kitsa silmaringiga ropendamisemeister, hea südamega pisike ohvitser kes oma päevavarastest ja lojustest sõduritekambaga just eriti hästi hakkama ei saa. Või nagu ta ise ütleb, et tuli mägedest lambaid karjamast ohvitseridekooli ja sai selle lõpetades veel hullemad lambapead oma alluvusse. Režissöör oleks võinud filmi jättagi selliseks päikeseliseks mälestuseks. Kahjuks aga toodi lõpu poole sisse mõtetu traagiline liin. Kuidagi sobimatu oli siia, jättis suhu kibeda meki ja rikkus kogu varasema vahva sõdur Svejki fiili asendades selle mingi absurdsusega mida võib vaid Hollywoodi kinos näha. Põhimõtteliselt sülitati viina joomise, süüfilise ja kamraadlikuse peale, ning suruti sisse sobimatu pisarakiskuja. Filmi tegemisel olid abiks küll kõik Former Rebublic of Yugoslavia liikmed, kuid ei osanud nad isegi kamba peale asja rõõmuga lõpetada. Kodusõjani oli 87-ndal aastal jäänud veel neli aastat, oleksid võinud ikka veidi ladnamalt lõpuski nostalgitseda. 2,5/5
Sõbrad viivad porutšik Pasic´ut kainenema.
No comments:
Post a Comment