Thursday, February 10, 2011

Van Diemen's Land

Van Diemen's Land - Jonathan auf der Heide 2009

Käeolev kannibalilugu kumas õrnalt läbi paar aastat tagasi vaadatud Uus-Meremaa slasherfilmist ning kui jäi silma filmi pealkirjas olev koha nimi Van Diemens, ühendas kohe ära, et sellest õudukas mainitud juhtumist on nüüd täitsa oma film vändatud. Hea film oli, jõuline ajastuportree. Kuna kogu juhtum põhineb ühe mehe meenutustel ning ajastukohaselt ning süüdlase enda vaatenurgast räägituna ei pruukinud just otseselt seda lõpliku tõde kanda, oli lavastaja ometigi suutnud neist kohturaamatusse kantud mälestuskildudest teha korraliku, visuaalse raskusega mõjuva rekonstruktsiooni..
Juhtum ei ole teab mis põnev, sest kümnekonna sunnitöölise põgenemine ja näljastena Tasmaania tihnikutes rööpamine olegi Papillooni laadne seikluslik ja dramaatiline page, vaid ellujäämiskatsumus kus tegelikult vaid üks pääsetee nii või naa. Vabadust saab nautida igal juhul vaid nii kaua kui metsas oled, iga "pääsemine" maal mis valdavalt sunnitöökoloonia on lõpuks taas vangistusega lõppev avantüür ning seda ka ajalugu siinkohal näitas. Kui sa vangikongist põgened vangla aeda, siis on enneaegne arvata end juba vabaduses olevat.
Aga põgeneti ometi nii Prantsuse Guajaanast, Briti Austraalia regiooni kolooniatest kui ka Kolõma laagritest ja üliharvadel juhtudel see ka õnnestus.Kui nüüd võtta lõikes, et kes olid need sunnitöölised, siis on ka arusaadav, et kahesaja aasta tagune lambavaras, streikija või maksukoguja vastu käe tõstnud talupoeg ei mõtle oma järgmist sammu nii täpselt läbi, ei arvesta plaane tehes reaalsusega ning mõistab end läbi selle paratamatult hukka, kannatades enne nälga, süües inimliha ning saades lõpuks söödud oma kamraadide poolt. Väga ehedalt kujutatud nälg, väga tugevalt esile toodud situatsioon, see väike, kuid legendaarne killuke kolonisatsiooniajalugu. 4/5
Põgenikud.

2 comments:

kristjan said...

Veits imelik oli, et kui leib otsa sai, löödi kohe mingi sell maha. Oleks võind ju enne proovida mõnd juurikat süüa. Üldse maru nobedalt said otsa need vennad; peaks ju päris palju liha saama ühest inimesest...

A muidu oli päris sünge film. Söögi kõrvale päris hea vaadata.

Trash said...

Eks seal see aeg ka ikka venis rohkem kui paistis. Point oli aga selles, et võeti alati kaasa mingi tükk liha, mitte ei veetud tervet keha millest oleks pikemaks jätkunud. Vähemalt selline mulje jäi minul.