Thursday, February 03, 2011

Bedevilled

Kim-bok-nam Sal-in-sa-eui Jeon-mal - Jang Cheol Su 2010

Korea Arvo Pärdi, ehk Kim Ki-Duk´i assistendina töödanud Jang Cheol Su debüütfilm kandis alul päris tugevalt oma meistri aimatavat käekirja. Kuigi popima ülesehitusega, tekitas see mulla-draama mitmel puhul tunde justkui oleks näpatud midagi Bad Guyst, The Isle´ist või Birdcage Inn´ist. Sügavust just piisavalt ei olnud, kuid stseenide kohatine julmus ja maalähedus lõid sellise tunde mis vaikselt kõrval tiksus ja end meelde tuletas. Kuna postril on tsikk (korea Mirtel Pohla, ehk Yeong-hie Seo ) ähvardavalt sirbiga, siis muidugi ei pidanud just Einstein olema, et taibata mis suunas kogu see vägistamiste, peksmiste ja pedofiilia pillerkaar lõpuks tüürib ning juba poole filmi pealt lõigati esimesel ohvril kõri läbi. Arusaadav ja mõistetav. Mitte just kõige parem lahendus aga võib täitsa rahumeeli kogu saarel toimuvat rappimist ning killi võtta kui varasema loomulikku lahendust.
Klõpsisin puldil põhipahaga maadlemise ajal taimerit ja selgus, et üle paarikümne minuti veel teost järgi jäänud. Ei osanudki nagu midagi arvata, et kuhu edasi ja kuidas edasi peale seda kui justkui lõpp käes ja vast samasugune tunne oli ka lavastajal, sest tema valitud lahendus oli lihtsalt maitsetuse tipp.No kuram, ma võin veel selle maismaal toimuva klassikalise slasheri andestada, lahe ju kui püütakse üht valusat küladraamat jänkide noortefilmi vormis lõpetada ning ma annan andeks ka vale valiku ellujäänud tegelase (klassikalises slasheris vale valik) puhul, kuid kui kõveralt kavanud puu end sirgu ajas, siis tuli küll piinlikusest paha maitse suhu. Selline film siis, et alul julm draama, siis imestama panev, kuid sobiv lahendus, siis tüüpiline ma-tean-mida-sa-tegid-eelmisel-suvel ja lõpuks ilu-tilu-lilu. 3/5
Teraselimpsija.

2 comments:

Anonymous said...

Olin isegi lõpus pettunud. Kuid kui ebameeldivatele külamuttidele sirbiga kõrri löödi, siis "fakk jee" käis küll seest läbi. Väheseid slashereid, kus tapjale kaasa elada ja silmad rõõmust säravad, kui pahalased oma vitsad saavad.
Samas oli piisavalt loogikavigu, mis üldist taset alla viivad ja need toimusidki just lõpus. Enne seda oli küllaltki tugev küladraama oma veidrate (loe külalolliga) tegelaste ning mind kui vaatajat pandi vägagi abitusse olukorda. Just nagu A Bloody Arias (Guta-yubalja-deul). Kokkuvõttes oli ABA parem.

Trash said...

A Bloody Aria 7/10