Wise Blood - John Huston 1979Istusin hommikupoole maavanaema sünnipäeval ja kohaletulnud mutikesed venitasid soomekeelseid palvusi, sõnasid runot ja laususid enne lauda istumist "Isä meidän, joka olet taivaissa...". Ei ole mu vanaema eriti religioosne aga paistab, et ta sõbrantsid on ja nii kuulasimegi härdas vaikuses kuidas õnnistati sünnipäevalast, elunatukest ja pidulauda. Hiljem heideti veel väheke nalja, et naabrimutt on igati virk ja kraps, teeb tööd varahommikust hilisõhtuni ja abistab kõiki, kuid ilma jumala valgust vastuvõtmata ning järelikult on see usinus saatana poolt antud.
Käesolevas filmis pöörles aga absoluutselt kõik Jeesuse ja kristliku usu ümber. Maast madalast saati religioosses ümbruses kasvanud Hazel Motes saabus Vietnamist kus lahingtandril oli vaja piibellikud õpetussõnad unustada ning relv käes nii mõndagi kümnest käsust rikkuda. Poiss on jumalasõna eneses alla surunud, loonud enese hinge ümber ateistliku soomuse, kuid ometi hakkab tõe sõna vaikselt igast kaitserüü pilust välja imbuma ning peagi loob mees trotsist oma muundumise, ehk jumalasõna juurde naasmise, vastu uue koguduse nimega "Church Without Jesus Christ". 
Esiteks muidugi raudreegel mis ütleb, et kui näidatakse ahvikostüümis meest, on tegu juba üle keskmise filmiga ja käesolev souther gothic meistritöö, süsimust komöödia usust ja seda kandvatest inimestest oligi kõvasti üle keskmise lugu. Kurb ja koomiline samaaegselt, tugevate lõunaosariikide juurtega ning ehedat väikelinna ja seal elavate uusasukate mentaliteeti ning traditsionaalsust kandev. Väikese cameo tegi ka lavastaja John Huston, kuid 90% oli see noore Brad Dourif´i film kes suurepäraselt mängis siseheitlusi pidavat piinatud hinge. Väga kõva komöödiasugemetega draama lõunaosariikide inimeste hingelaadist. 4/5
Ma ei ole jutlustaja!
No comments:
Post a Comment