Eelmisel nädalal püstitasin isikliku filmide mitte-vaatamise rekordi - nädala seitsmest päevast viiel ei vaadanud ma ühtegi filmi. Loomulikult ei ole siin käimas võistlus, et vaja pidevalt vaadata aga eks ma töölt koju tulles või vabal päeval lastevalve järel ikka mõne teose ette võtan, vahel isegi kaks. See, et aga üldse telekat kapist välja ei tõsta on minu puhul küll harukordne juhus mida võin seletada vaid väsimuse ja tüdimusega, kuumade suveilmadega paratamatult käsikäes käivate ilmingutega. Eile Helsingist tulles proovisin siis väheke tasa teha, vaatasin kolm filmi järjest ja esimene neist oli käesolev. Amazon´i filmides tegi džungel Mika Kaurismäki´le suurt tuska, kusagil ei saanud õieti valgustada ning alati jäid puud igal pool ette. Mees otsustas järgmise filmi tundaralagendikel linti võtta, ei ühtegi puud ei seisaks segamas kaamerasilma ega valgustust ja ideega läksid kaasa mitmed, leidus kõvad näitlejad rollidesse ja paksu rahakotiga produtsendid. Juhtus aga nii, et naispeaosatäitja loobus haigestumise tõttu rollist ning tekkinud doominoefektis lagunes kõik koost kuni lõpuks oli rahalist toetust vaid nimeliselt ja näitlejaid ei olnud üldse. Võtete alguseni oli jäänud kaks nädalat. The Last Border on odava välimusega post-apokalüptiline ulmekas, segu kauboifilmidest ja Mad Max´i laines sündinud seiklustest. Ei oskagi arvata mis oleks tehtud suuremate summade ja staaridega, nüüd aga jäi film justkui logisema ega suutnud valida suunda kuhu liikuda, kas pakkuda esialgelt kavandatud põneviku või odava raha eest tehtud samalaadse põneviku paroodiat. Sees oli muidugi Mikale omane indie-hõng ja vennaste K-de huumorimeel, kuid see jäi lõpus ikka ühe halva ja veniva b-actioni varju. Ilus loodus ja paar head nalja, muidu paras tüütus. 2/5
Tegelikult oleks film ostmata jäänud kui ma kogu Mika Kaurismäki Future Filmi uusreliiside sarja ei kollektsioneeriks.
No comments:
Post a Comment