Mayor of the Sunset Strip

Mayor of the Sunset Strip - George Hickenlooper 2003

Rodney Bingenheimer on naljakas väike mees kes aastakümneid keerelnud koos kuulsustega ja saades seeläbi tähesära ka oma kuuele, muutudes väikestviisi ka ise staariks, küll mitte rikkaks aga vähemalt põhja-ameerika mandril tuntuks. Mees on elu jooksul tegelenud näitlemise, suhtekorralduse, produtseerimise, PR-töö ja muusikaga, kuulsust kogunud nii klubipidajana, plaadikeerutajana kui raadio saatejuhina, kuid kõige rohkem lihtsalt kuulsate ja ilusate seltskonnas hänginud. Proovinud olla hip ja chill, oma jope nii staaride kui lihtrahva jaoks, pidevas liikumises ning tegutsemises ja niimoodi juba rohkem kui nelikümmend aastat. Euroopas pea tundmatu USA kõmulehtede kaanestaar Rodney on justkui liim mis elu aeg sidunud geniaalsust rahaga, loonud uusi kuulsusi ja samas taas eneseloodud kuulsuste aupaistes oma enese patareisid laadinud. Ta ei ole otseselt ühtegi muusikut ega filminäitlejat tema ainupäras ja oskustes aidanud, vaid muutnud juba väljakujunenud staari popikaks trendiks, promonud asju mis talle isiklikult meeldivad ning seeläbi aidanud LA koorekihi outsider´itel jõuda kõrgemale pjedestaalile kuulsuste hierarhias. Importinud briti muusikat alates David Bowie´st, The Smiths´ist ja Sex Pistols´ist jänkide meelte teravdamise eesmärgil ja propageerinud kohalikke alternatiivbände nagu Dead Kennedys, Nirvana ja The Ramones. Kõigel sellel on aga tugev kommertsimaik juures olnud, sest lõppude lõpuks ei ole Rodney Bingenheimer John Peel kes oma saates tutvustas käredat, sõnakat või originaalset undergroundi, vaid pigem Koit Raudsepp kes juhib siivsalt tähelepanu mõnedele turvalises mainstreamvoolus pisemate kaladena ujuvatele gruppidele. Puhub lihtsalt tähti suuremaks, mängib plaadifirmade, meedia ning mainekujundusfirmade reeglite järgi ja tihti käsi peseb kätt põhimõtetel. Välklampide sähvatuste saatel kõik naeratavad, suruvad kätt ja suudlevad põsele, kuid tegelikkuses ei maksa see lõpuks midagi. Rodney Bingenheimer´i eraelu ( niipalju kui seda üldse on ) oli väheke huvitavam ja seda tänu ta kahele ustavale satelliidile, perverdist küünik Kim Fowley´le kes alates swingivatest kuuekümnendatest oli mehe jooma ja seksiseikluste kaaslane ning LA-sse tulnud tagasihoidlikule muusikule, mehele kes aeg ajalt tippdeejeilt raha laenamas käib. Samuti tundus Rodney girlfriend piisavalt friik olevat, pilgutas pidevalt silmi ja väitis, et mees ajab pada, pole nad midagi enamat kui lihtsalt sõbrad. Aga hea, et vähemalt kolm inimest su kõrval on, sest dokumentaalfilm näitas lõpuks, et tähesärast ei jää midagi järele, kuulsused ei asenda hingesõpru ja perekonda ning peale aastakümneid kestnud tralli avastad end vanematest võõrdunud olevat ning üksikuna. 3/5

Bowiega siis ja nüüd.