Russidel oli filosoofilis-mõtisklevate allegooriliste täiskasvanutele suunatud pseudo-muinasjuttude väntamine veres, hetkel tuleb kohe meelde käesoleva filmiga sama lavastaja loodud Obyknovennoye chudo aga neid tänapäevataustaga skaskasid oli neil veel teisigi ja mitmeid. Mark Zakharov´i 1988 aastal valminud tehismuinasjutt oli oma sõnumis ajakohaselt väga glasnosti ja perestroikameelne, sest pakkus mitmeid võimalikke paralleele oleviku ning mineviku vahel, portreteeris Nõukogude Liitu ohjanud riigijuhte ja kritiseeris riigikorda stalinismist stagnatsioonini. Ma saan aru, et algupärana kasutatud Michele Alghisio teksti võib tõlgendada ka üldisemas plaanis, kuid käesolevat filmi vaadates oli Venemaa poliitilise olukorra sarnasus tugevalt tunda, samas aga muinasjutu formaati pakitult ikka veel hambutu, tahaks nagu näksata, kuid jõudu ei ole. Nii püüabki kunstilist tilu-lilu pakkudes väheke uuendusmeelne olla, 20 aastat hiljem kus igasugune poliitikasatiir või ajaloosüüvimine on teravam, ei oma see enam mingit tähtsust ja teose sõnum tundub isegi tüütuna, ära leierdatud inteligendi halana. 2,5/5
Oleg Jankovski ühena draakoni mitmest isikust.
No comments:
Post a Comment