
Minu sees on selline mikrokiip mis koheselt kui mõni Bill Plympton´i animatsioon ette satub, paiskab verre tundmatut kemikaali mis muudab mind tahtejõuetuks robotilaadseks vastuvõtjaks kel peas vaid üks mõte piiksumas - tulev vaadata, tuleb vaadata. Täiesti automaatne ettekavatsemata mõistusevastane tegevus, sest lavastaja looming mulle üldse ei meeldi ja ma ei ole kunagi selles midagi harukordset leidnud. Nii ka seekord, täiesti huumorivaene ( loe : üksikute varem tehtud ideevaeste naljadega ) joonistatud film, ei mingit sähvatust ega tulevärki, tuim piltide rida mis võivad vaid ajukääbuses elevust tekitada, originaalsust ja teravust pakkuva jätab aga kindlasti külmaks.


No comments:
Post a Comment