We Feed the World - Erwin Wagenhofer 2005Minu maitse jaoks ei ole hea film kui korjatakse kokku 5 fakti meie maailmavärgi mittetoimimise kohta ning näidatakse nende infotükikeste taustaks unelevaid põllumaastikke aga just seda oli Erwin Wagenhofer teinud. Paar kuud tagasi kurtis Eesti Ekspressi filmitoimetaja Margit Adorf Vikerraadio kultuurisaates, et Disko ja tuumasõda oli oma teabejagamises väheke liiga intensiivne ja kiire, et kõike vastu võtta. Seda arvestades peaks käesolev dokumentaalteos just filmikriitiku maitse järgi olema, moka otsast tehakse valuprobleemist juttu ja siis näidatakse kohe viis minutit voogavat viljavälja sellele peale, antakse piisavalt ambientilikku mõtlemisaega raskete lausete üle vaagida.
Öeldud asjad on väga karmid ja faktid mille ette vaataja asetatakse hirmuäratavad, kuid see on tilgutamine, rohkem narrimine kui meele täitmine millegi väärtuslikuga. Võib-olla oli lavastaja lootnud pisku pakkudes sõnumit tugevamaks, rohkem silmapaistvamaks muuta, kuid vähemalt minu puhul ei läinud see läbi. Euroopa Liidu fakk-up majandusplaanid vajavad hulga rohkem torkimist kui korra kaameraga prantsusmaa rannikuvetes kalal käia, rumeenia köögiviljapõllul päikest võtta, austria prügiautos sõita, brasiilia vaestega juttu puhuda ja hispaania kasvuhoonetes tomatit katsumas käia. 2,5/5
Viinis visatakse iga päev ära kogus säilimisaja ületanud leiba, et sellega saaks toita kõik Genfi inimesed. Maakera enamus aga nälgib.
2 comments:
Jah, eesti marketite töötajatel on ka need euronõuded turjas. Kui sa säilivusaja ületanud toitu ära viskama lähed, siis sa pead veenduma, et see läheb prügikasti. Kui seal kõrval on kodutu, kes seda sult tahab, siis talle anda seda ei tohi. Inimestele mittetervisliku toiduga kokkupuute võimaldamine või mingi selline haige paragrahv. Kui sa viskad prügikasti, siis sealt edasi pole sinu mure. Kui just kaubanduskett pole kindlama euro nõuetest kinnipidamise eest hoolitsenud ja muutnud prügikonteinerist toidu kättesaamise võimatuks, et noh, oleks parem ja tervislikum.
Rimide taga pidi eriti hull võimuvõitlus toimuma ära visatava toidu pärast - hierarhia paigas ja mõned on organiseerinud omale autosid, et äravisatud toit kõik ära transportida. Eks se eolemõistetav ka - Rimi kulinaaria lett pakub nii mõndagi head. See ei ole mingi comarketi kulinaarialett.
Mäletan jutte sellest kuidas piiride avanedes ei jõudnud inimesed ära imestada, et supermarketi tagantr prügikastist saab täitsa normull singiviile kilepakendis ja juustutükke. Oma tuttavatest käisid mõned isegi Prantsusmaal ja Rootsis neid korjamas, mitte küll autoga aga nii oma tudengist turisti kõhu täiteks. Nüüd ei ole kümmekond aastat enam neid toidukorjamise jutte kuulnud, vast on tutvusringkond vanem ja varakam.
Post a Comment